Minult on küsitud, et miks ma seda lehte siin pean ja aega raiskan nende artiklite kirjutamisele?! Tõepoolest, milleks? Elektroonika on mulle hobiks. See pole minu töö ega õpitud eriala. Sestap tuleb kogu seda tarkust ise erinevatest raamatutest ja interneti lehekülgedelt lugeda. Varem tegin kaustikusse märkeid, et asjad meeles püsiks. Sellest oli palju abi. Aga kui tekkisid pikemad pausid selle hobiga tegelemisse või pole pikalt mingi konkreetse teemaga kokku puutunud, kippusin unustama, mida need märkused ja kommentaarid tähendavad. Nii tekkis vajadus panna need asjad pisut põhjalikumalt ja võimalikult lihtsalt kirja ja, et oleks üks kindel koht, kust seda kõike uuesti lugeda ja meelde tuletada. Nagu öeldakse, et kui sa midagi ei oska ja sellest aru ei saa, siis püüa seda teistele õpetada. Kõlab naljakalt aga see tõepoolest toimib. Kui see juba kirja panna, siis milleks seda omale hoida. Ehk on sellest abi ka teistele, kes elektroonikaga hobikorras tegelevad või sellel teel oma esimesi ja teisi samme teevad. Profesionaalidel ilmselt siit midagi uut leida pole aga kui mõni apsakas või ebatäpsus silma jääb, siis andke märku. Teeme need vead koos korda.
Mida teha kasutamata op-võimenditega?
Mida teha skeemis kasutamata op.võimenditega? Näiteks kasutate 4 op.võimendiga kivist kahte võimendid ja kaks jäävad kasutuseta. Mida nendega teha? Kas jätta jalad vabaks või ühendada need hoopis maasse?
Kuidas kasutada transistorit lülitina?
Milleks üldse kasutada transistori lülitina, kui saab ka niisama? Milleks kasutada autot, kui saab jala?! Selleks, et kiirust (n.ö) võimendada. Sama on transistoriga. Transistori abil saame lülitada suuri koormusi nii, et läbi lüliti jooksev vool on kümneid, sadu või tuhandeid kordi väiksem, kui lülitatava seadme tarbitav vool. Teise plussina saame lülitamiseks kasutada madalamat (või kõrgemat) pinget, kui on tarbija toitepinge.
Valemid - kogumik valemeid erinevate väärtuste arvutamiseks
Tänapäeval on vajalike parameetrite arvutamine lihtne. Erinevaid kalkulaatoreid, mis seda Sinu ees teevad on väga palju. Toksi numbrid sisse ja voila... vastus käes. Kui Sind aga peaks huvitama, kuidas selline vastus saadi, siis palun - sellest artiklist leiad kogumiku valemeid erinevate parameetrite arvutamiseks. Hetkel olen siia koondanud sellised teemad, millega ise kõige sagedamini kokku puutun. Kui arvad, et siin võiks olla midagi lisaks, siis anna märku ja panen need siia lisaks.
Mis on True RMS (Vpp, Vavg, Vrms)
Multimeetrit ostes näeme tihti, et seadme omaduste hulka on lisatud ka "True RMS". Mida see tähendab ja kas see on ka oluline või on lihtsalt müüginipp? Selles püüamegi nüüd selgusele saada.
Alustuseks tuleb aru saada vahelduvpingest ning erinevatest kasutatavatest mõõteväärtustest (peak, peak to peak, avg jne).
Mis on detsibell (db)?
Elektroonikaga tegeledes olete kindlasti kokku puutunud selliste ühikutega, nagu dB, dBm, dBu jne....
Mis elukad need on? Kas nad on ohtlikud, kas nad hammustavad?
Ei ole ohtlikud ja ei väga kõvasti ei hammusta ka. Kui, siis hästi natuke ja peast, kui esmakordselt püüda sellest aru saada aga edaspidi liputavad ainult saba.
dB (detsibell ehk üks kümnendik belli) on kahe väärtuse logaritmiline suhe. dB on suhteline väärtus ning sellel puudub absoluut väärtus.