1. Raadio- ja elektrotehnika teooria (30)
2. Raadio- ja elektrotehnika komponendid (10)
3. Raadio- ja elektrotehnika ahelad (10)
4. Raadiovastuvõtuseadmed (11)
5. Raadiosaateseadmed (10)
6. Antennid ja fiidrid (10)
7. Raadiolevi (10)
8. Mõõtetehnika ja selle kasutamine (10)
9 .Raadiohäired ja elektromagnetiline ühildatavus (10)
10. Ohutustehnika (9)
11. Amatöörjaama opereerimise reeglid ja protseduurid (10)
12. Amatöörraadioside siseriiklik ja rahvusvaheline õiguslik regulatsioon (20)
-
Raadio- ja elektrotehnika komponendid (30)
- Milliseid laineid kasutatakse raadiosides?
Raadiolaineid;
Sidelaineid;
Raadiosides ei kasutata laineid; - Raadiolained läbivad 300 000 kilomeetrit
1 sekundiga;
1 päevaga;
1 valgusaastaga; - Mis vahe on elektromagnetlainetel ja raadiolainetel?
Elektromagnetlained levivad vaakumis;
Nad levivad erineva kiirusega;
Neil polegi vahet; - Mida ühist on elektromagnetlainetel ja raadiolainetel?
Kõik raadiolained on elektromagnetlained;
Nad levivad helikiirusega;
Neil pole midagi ühist; - Mida ühist on valgusel ja raadiolainetel?
Nad on elektromagnetlained;
Nad levivad helikiirusega;
Neil pole midagi ühist; - Mis vahe on raadiolainetel ja helilainetel?
Helilained on raadiolainetest kiiremad;
Helilaine ei suuda levida õhus;
Helilaine ei ole elektromagnetlaine; - Raadiolaine on:
Umbes miljon korda kiirem kui helilaine;
Umbes kaks korda aeglasem kui helilaine;
Sama kiire kui helilaine; - Mille poolest sarnanevad pikklained, kesklained, lühilained ja ultralühilained?
Nad on elektromagnetlained;
Neil on sama lainepikkus;
Nad ei sarnane üksteisega; - Mis vahe on pikklainetel, kesklainetel, lühilainetel ja ultralühilainetel?
Ultralühilained levivad helikiirusel;
Neil on erinev lainepikkus;
Neil ei ole mingit vahet; - Mis on lainepikkus?
Aeg, mis lainel kulub 300 000 kilomeetri läbimiseks;
Vahemaa kahe laineharja vahel;
Lainel ei ole pikkust; - Mis on sagedus?
Aeg, mis lainel kulub 300 000 kilomeetri läbimiseks;
Vahemaa kahe laineharja vahel;
Ajaühikus kiirgunud lainete arv; - Kuidas on seotud elektromagnetlaine lainepikkus ja sagedus?
Lainepikkus meetrites on võrdne sagedusega hertsides;
Mida väiksem lainepikkus, seda suurem sagedus;
Nad ei ole omavahel seotud; - Kui saadetava raadiolaine sagedus suureneb 2 korda, siis tema lainepikkus:
Väheneb 2 korda, sest laine jõuab enne järgmise laine kiirgamist läbida 2 korda väiksema teepikkuse;
Suureneb 2 korda, sest laine jõuab enne järgmise laine kiirgamist läbida 2 korda suurema teepikkuse;
Lainepikkus ei muutu; - Raadiolaine pikkust mõõdetakse:
Hertsides;
Meetrites;
Raadiolaine pikkust ei saa mõõta; - Raadiolaine sagedust mõõdetakse:
Hertsides;
Meetrites;
Raadiolaine sagedust ei saa mõõta; - Miks kasutatakse mõõtühikute ees liiteid “piko-”, “nano-”, “mikro-”, “milli-”, “kilo-“, “mega-“, “giga-”, “tera”?
Selleks, et vähem nulle kirjutada;
Ilma eesliiteta ühikute kirjutamine pole lubatud;
Eesliiteid ei tohi mingil juhul kasutada; - Miks kasutatakse mõõtühikutes eesliidet “mega”?
Tegemist on eesliitega, mis lisatakse eriti sümpaatsele mõõtühikule;
Ühiku väärtuse miljonikordseks suurendamiseks;
Ühiku väärtuse miljonikordseks vähendamiseks; - Kuidas on seotud sagedused 5 000 000 hertsi ja 5 megahertsi?
5 000 000 hertsi on suurem kui 5 megahertsi
5 000 000 hertsi on väiksem kui 5 megahertsi
Nad on võrdsed; - Kuidas on seotud sagedused 5 000 hertsi ja 5 megahertsi?
5 000 hertsi on suurem kui 5 megahertsi
5 000 hertsi on väiksem kui 5 megahertsi
Nad on võrdsed; - Kuidas on seotud sagedused 5 mHz ja 5 MHz?
5 mHz on suurem kui 5 MHz
5 mHz on väiksem kui 5 MHz
Nad on võrdsed; - Kilovatt on:
1 vatt;
1000 vatti;
0,001 vatti; - Te töötate sagedusel 14 250 kHz ja tahate sagedust muuta 5 kHz ülespoole. Te valite uueks töösageduseks:
14 255 kHz;
14 245 kHz;
19 250 kHz; - Kuidas on seotud suurused 10 kilohertsi ja 10 millivolti?
10 kilohertsi on suurem kui 10 millivolti;
10 kilohertsi on väiksem kui 10 millivolti;
Nad ei ole seotud; - Mida mõõdetakse vattides?
Võimsust;
Kaitseriietuse pehmust;
Lainepikkust; - Mida mõõdetakse voltides?
Sagedust;
Kaitseriietuse voltide arvu;
Pinget; - Mida mõõdetakse oomides?
Oomegategurit;
Takistust;
Sagedust; - Mida mõõdetakse amprites?
Voolutugevust;
Levitegurit;
Sagedust; - Mida mõõdetakse hertsides?
Elektrivoolu kahjulikku mõju südamele;
Sagedust;
Lainepikkust; - Mida mõõdetakse meetrites?
Takistust;
Lainepikkust;
Sagedust; - Lainepikkust mõõdetakse meetrites, kuna:
Meeter on pikkusühik;
Elektromagnetlained levivad väga suure kiirusega;
Meetri kasutamisel saavutatakse kõige suurem saatja võimsus; - Raadio- ja elektrotehnika teooria (10)
- Vaske kasutatakse raadiotehnikas seetõttu, et sellest valmistatud detailid:
Juhivad hästi elektrit;
On head isolaatorid;
Sulavad kergesti; - Kaablite ja juhtmete ümber oleva plastmassikihi ülesanne on:
Kaabli elektriline isoleerimine;
Lühise korral kõrge temperatuuri tekkimise vältimine;
Kaabli juhtivuse parandamine; - Pooljuhi põhiomaduseks on:
Juhib elektrit metallidest halvemini, kuid isolaatoritest paremini;
Saab jootmise abil montaažplaadile kinnitada;
Ei saa kasutada raadiolampides; - Raadiolampide kohta saab öelda:
Neid enam ei kasutata;
Neid kasutatakse elektroonikaseadmetes;
Neis ei saa kasutada pooljuhte; - Miks kasutatakse isolaatorite valmistamiseks portselani?
Portselan on vastupidav ja ei juhi elektrit;
Portselanist valmistatud isolaatorid on valged;
Portselan juhib väga hästi elektrit; - Antennikaabli ühendamiseks transiiveriga kasutatakse:
Sulavkaitset;
Pistikut ja pistikupesa;
Transformaatorit; - Takisteid kasutatakse:
Raadiojaama ruumi võõraste isikute tuleku takistamiseks;
Sobiva takistusega vooluahelate koostamiseks;
Elektrienergia tarbimise vähendamiseks öisel ajal; - Miks kasutatakse raadiodetailide monteerimisel jootmist?
Korralik jootmine tagab hea ühenduse;
Joodetud detailid peegeldavad paremini valgust;
Sulavkaitse rakendub joodetud detailide puhul paremini; - Kuidas ühendaksite omavahel kaks vasktraati?
Kasutate juhtsõlme kontrollsõlmega;
Panete otsad lähestikku, nii et magnetjõud mõjuma hakkavad;
Joodate kokku; - Kui sulavkaitse läbi põleb, Te:
Uurite, miks kaitse läbi põles;
Asendate sulavkaitsme vastupidavamaga;
Ei kasuta edasises töös sulavkaitsmeid; - Raadio- ja elektrotehnika ahelad (10)
- Alalisvooluahela kohta võib öelda:
Pinge polaarsus selles ahelas ei muutu;
Pinge polaarsus selles ahelas muutub;
Alalisvooluahela otstel on pinge alati +1,5 volti; - Vahelduvooluahela kohta võib öelda:
Pinge ja voolutugevus selles ahelas ei muutu;
Pinge polaarsus selles ahelas muutub;
Vahelduvvooluahela otstel on pinge maksimumväärtus alati 220V; - Transiiver vajab toiteks 12-voldilist alalispinget. Selle saamiseks Te:
Vähendate elektrivõrgu pinget peakilbist 12 voldini;
Kasutate elektrivõrgu ja transiiveri vahel alalistoiteplokki;
Kasutate elektrivõrgu ja transiiveri vahel potentsiomeeterlülitust; - Toiteploki ülesandeks on:
Seadmete sobiva toitepingega varustamine;
Seadmetest väljuva pinge tagastamine elektrivõrku;
Imiku toitmine vanemate äraolekul; - Teil on vaja valmistada maanduskontuur. Selleks Te kasutate:
Ülitugevat klaaskiudu;
Pikka metallvarrast;
Eriotstarbelist plastikkontuuri; - Maandusjuhe on vajalik selleks, et:
Vältida seadmete tuulega lendutõusmist;
Välistada seadme korpuse sattumine pinge alla;
Suurendada saatja võimsust; - Maandusjuhtme paigaldamisel on kõige olulisem:
Valida võimalikult hinnaline materjal;
Paigaldada juhe läbilöögi vältimiseks maast võimalikult kõrgele;
Tagada juhtme võimalikult hea ühendus maaga; - Raadioseadmetes kasutatakse sulavkaitsmeid järgmisel otstarbel:
Jootetina sulamistemperatuuri alandamiseks, et raadiodetailid ei kahjustuks;
Vooluahela katkestamiseks liiga suure koormuse puhul;
Jää eemaldamiseks talvisel ajal kaitseks saatja lõppastme külmumise eest; - Akude laadimiseks Te:
Ühendate laetava aku elektrivõrku kolmefaasilise pistiku abil;
Kasutate akulaadijat;
Ühendate laetava aku elektrivõrgu nulljuhtmega, jälgides maanduse saavutamist; - Miks kasutatavad juhtmed ei või olla liiga väikese läbimõõduga?
Nad kuumenevad liialt;
Nad on silmaga halvasti nähtavad;
Nad raiskavad liiga palju materjali;
- Alalisvooluahela kohta võib öelda:
- Raadiovastuvõtuseadmed (11)
- Raadiolainete vastuvõtmiseks saab kasutada:
Raadiovastuvõtjat;
Transiiverit;
Mõlemat; - Raadiovastuvõtja võtab vastu:
Helilaineid;
Raadiolaineid;
Nii heli- kui raadiolaineid; - Kuidas jõuab antenni juurde saabunud helisignaal vastuvõtjasse?
Mööda antennikaablit;
Mööda maanduskaablit;
Ei jõuagi; - Raadiolainete vastuvõtul on vajalik:
Antenn;
Raadiovastuvõtja;
Nii antenn kui raadiovastuvõtja; - Vastuvõtja häälestamiseks soovitavale jaamale:
Kasutatakse laineala häälestusnuppu;
Keeratakse helitugevuse regulaatori nuppu soovitud sageduse saavutamiseni;
Helistatakse teise jaama operaatorile ja palutakse tal end häälestada Teie vastuvõtusagedusele; - Operaatori poolt kuuldav signaal:
Tekib raadiovastuvõtja poolt vastuvõetud ja töödeldud raadiosignaalist;
Tekib raadiovastuvõtja poolt vastuvõetud helisignaalist;
Tekib iseenesest; - Kõrvaklappidest kuuleb operaator:
Raadiolaineid;
Helilaineid;
Seisulaineid; - Transiiveri helivaljusregulaatori nupu keeramisel:
Muudetakse transiiveri poolt vastuvõetava raadiosignaali sagedust;
Muudetakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse jõudva heli tugevust;
Muudetakse raadiosaatja poolt kiiratava signaali tugevust; - Transiiveri S-meeter näitab:
Vastuvõetava signaali tugevust;
Vastuvõetava signaali loetavust;
Transiiveri S-teguri suurust; - Kui vastuvõtjal pole S-meetrit, saab operaator signaali tugevust hinnata:
Spektrianalüsaatoriga;
Testriga;
Kuulmise järgi; - Mis on kõrvaklappide kasutamise eeliseks vastuvõtul võrreldes valjuhääldiga?:
Vastuvõetav signaal segab vähem ruumisviibijaid ja nemad segavad vähem kuulamist;
Kõrvaklapid tarbivad oluliselt vähem energiat;
Valjuhääldist tulev signaal on kõrgsageduslik;
- Raadiolainete vastuvõtmiseks saab kasutada:
- Raadiosaateseadmed (10)
- Raadiosignaali saatmiseks saab kasutada:
Ostsillograafi;
Transiiverit;
Spektrianalüsaatorit; - Mida on vaja omada telefonitööks ettenähtud raadiojaamas?
Telegraafivõtit;
Mikrofoni;
Madalpääsfiltrit; - Mikrofoni otstarbeks on:
Hääle muundamine elektriliseks signaaliks;
Hääle edastamine otse antenni;
Helisignaali täielik summutamine; - Käsitelegraafivõtme otstarbeks on:
Telegraafirežiimis raadiosaatja lülitamine saatele ja saate katkestamine;
Automaatne telegraafikoodi genereerimine;
Edastatava signaali toonikõrguse tagamine; - Transiiveri laineala häälestusnupu keeramisel:
Muudetakse mikrofoni kaudu edastatava madalsagedussignaali sagedust;
Muudetakse transiiveri poolt saadetava ja vastuvõetava raadiosignaali sagedust;
Muudetakse kõrsvaklappidesse edastatava madalsagedussignaali sagedust; - Raadiosaatja võimsuseks nimetatakse:
Raadiosaatja suurust;
Saatja poolt ajaühikus kiiratavat energiahulka;
Vastuvõetava korrespodendi signaali tugevust; - Mis on saatjas kasutatavate ekraanide otstarve?
A. Korrespondendi signaali parem summutamine;
B. Kaitse ebasoovitava kõrgsagedusliku kiirguse eest;
C. Filmi vaatamiseks töö vaheajal; - Kui raadiosaatja võimsust suurendada, siis korrespondendi pooltvastuvõetav signaal:
Muutub loetavamaks;
Muutub tugevamaks;
Jääb samaks; - Kui Teile öeldakse, et Teie signaal on moonutatud, siis Te:
Suurendate võimsust, et signaali kvaliteeti parandada;
Palute korrespondendil Teid mitte solvata;
Kontrollite saatja korrasolekut; - Naabermajas oleva amatööriga jutuajamiseks Te:
Kasutate nii palju võimsust kui võimalik, et naaber paremini kuuleks;
Kasutate nii vähe võimsust kui võimalik, et naabri vastuvõtuseadmeid mitte kahjustada;
Helistate side pidamiseks naabri telefonile;
- Raadiosignaali saatmiseks saab kasutada:
- Antennid ja fiidrid (10)
- Miks on transiiverile vaja antenni?
Ilma antennita pole vastuvõtt ja saatmine võimalik;
Antenn kaitseb välgulöögi eest;
Antenn maandab aparatuuri ja välistab elektrilöögi ohu; - Miks on antenni ja transiiveri vahel antennikaabel?
Kõrgsagedussignaalide edastamiseks transiiveri ja antenni vahel;
Transiiveri täielikumaks maandamiseks;
Mikrofonist pärineva helisagedussignaali antenni juhtimiseks; - Miks antenn lahutatakse äikese ajaks transiiverist?
Vihma ajal võib vesi antennikaablit pidi transiiverisse tungida;
Korrespondent kuuleb elektrilaengutest mõjutatud signaali moonutatuna;
Äikese ajal tekkivad elektrilaengud võivad transiiverit ja operaatorit kahjustada; - Milline allpooltoodud teguritest on antenni juures oluline?
Antenn peab olema valmistatud tsingi ja vase sulamist;
Antenn peab olema õigete mõõtmetega;
Antenni peab saama pöörata; - Millised on üldjuhul lühilaineantenni mõõtmed?
Tunduvalt väiksemad lainepikkusest;
Umbes sama suur kui lainepikkus;
Antenni mõõtmed ei sõltu lainepikkusest; - Mida nimetatakse suundantenniks?
Antenni, mis teatud suundadesse kiirgab paremini või võtab teatud suundadest paremini vastu;
Antenni, mis suunab end Maa magnetjõujoonte sihis magnetpooluse suunda;
Antenni, mida saab pöörata; - Miks suundantenne tavaliselt pööratakse?
Antenni paigutamiseks transiiverist võimalikult kaugele;
Antenni orienteerimiseks suunda, kust võib oodata maksimaalset vastuvõetava ja saadetava signaali tugevust;
Antenni keeramiseks Maa magnetväljaga risti ja demagneetimiseks; - Miks on raske valmistada antenni 160 meetri lainealale?
Antenni mõõtmed on väga suured;
160 meetri lainealal ei suuda signaal antennist kiirguda;
Antenni suunatoime ei lase teda põhjasuunast mujale keerata; - Miks on raske valmistada ultralühilaineantenni?
Ultralühilaineantenni valmistamisel on vaja suurt täpsust;
Ultralühilaineantennide tegemisel on kasutatud alumiiniumi;
Maa magnetväli ei suuda ultralühilaineantenni enda sihis orienteerida; - Miks ultralühilaineantenni ei saa kasutada lühilainealal?
Lühilaineantenni mõõtmed peavad olema ultralühilaineantenni mõõtmetest tunduvalt suuremad;
Lühilaineantennide tegemisel on kasutatud vaske;
Pööraja ei suuda ultralühilaineantenni õigesse suunda keerata;
- Miks on transiiverile vaja antenni?
- Raadiolevi (10)
- Mis on raadiolevi?
Võimalus kuulata avalikus kohas asuva raadiovastuvõtjat;
Raadiokaupluste võrk raadioamatööride varustamiseks;
Raadiolainete võime levida tekkimiskohast kaugemale; - Ionosfääri seisundit ja raadiolainete levi mõjutab kõige rohkem:
Päike;
Kuu;
Veenus; - Ionosfäär on raadiosides oluline, kuna ta:
Mõjutab raadiolainete levi;
Ümbritseb raadiojaama vahetut ümbrust;
Teeb võimalikuks raadiolainete tekkimise; - Lühilainete kauglevi on võimalik tänu:
Lühilainete peegeldumisele ionosfäärilt ja maapinnalt;
Otsese nähtavuse piirkonna laienemisele lühilainete toimel;
Maa ja Päikese kerakujulisusele; - Raadiolainete otsenähtavuse leviala on võimalik suurendada, kui:
Vähendada oluliselt Maakera kumerust;
Tõsta antenn võimalikult kõrgele;
Kasutada jämedamat antennikaablit; - Päikeselt saabuvate osakeste tõttu tekkinud magnettormid:
Aitavad raadiolainete abil avastada teisi universumi tsivilisatsioone;
Halvendavad oluliselt raadiolainete levi lühilainetel;
Ei mõjuta raadiolainete levi; - Päevasel ajal saate Te 160 m ja 80 m lainealal tõenäoliselt kuulda:
Ainult kohalikke jaamu, mis asuvad otsese nähtavuse piirkonnas;
Kõiki jaamu üle maailma;
Ainult DX-jaamu; - Öisel ajal saate Te 10 m lainealal tõenäoliselt kuulda:
Ainult kohalikke jaamu, mis asuvad otsese nähtavuse piirkonnas;
Kõiki jaamu üle maailma;
Ainult DX-jaamu; - Kui Te soovite ühel ja samal lainealal ööpäev läbi kaugsidesid teha, peaksite valima:
160 meetri lainela;
20 meetri laineala;
10 meetri laineala; - Kauglevi ultralühilainetel on võimalik juhul, kui:
Ionosfäär on piisavalt tihe, et ultralühilaineid peegeldada;
Ionosfäär on piisavalt hõre, et ultralühilaineid maailmaruumi läbi lasta;
Kauglevi ultralühilainetel pole mingil juhul võimalik;
- Mis on raadiolevi?
- Mõõtetehnika ja selle kasutamine (10)
- Mõõteriista kasutamisel:
Peate jägima, et mõõteriista hoitakse hoolikalt ja kasutatakse ainult ettenähtud otstarbel;
Peate jälgima, et mõõteriista näidu õigsust oleks perioodiliselt kontrollitud;
Mõlemad eespool toodud tingimused on olulised; - Kuidas mõõteriistu kontrollitakse?
Mõõdetakse tuntud suurusega parameetrit ja vaadatakse, kas mõõteriista näit läheb oodatava näiduga kokku;
Mõõteriist on korras, kui näidu lugemisega pole probleeme;
Mõõteriistu pole vaja kontrollida, kuna tootja on neile andnud piisava garantii; - Digitaalnäiduga mõõteriista eeliseks osutiga mõõteriista ees on:
Suurem täpsus;
Suurem töökindlus;
Eespool toodud asjaolud ei sõltu mõõteriista näidu lugemise viisist; - Kas digitaalnäiduga mõõteriista näidu õigsust on vaja kontrollida?
Kontroll pole vajalik, kuna sellise mõõteriista näit on alati stabiilne ja kergesti loetav;
Kontroll on vajalik iga mõõtmise ees ja järel, kuna selline mõõteriist võib näidata mida iganes;
Kontroll on vajalik, kui tekib kahtlus näidu õigsuses, või kui mõõteriista pole pikka aega kontrollitud; - Te tahate veenduda, et elektrivõrgust saadav pinge on 220 volti. SelleksTe saate kasutada:
Kahte suure takistusega takistit;
Testrit;
Sagedusanalüsaatorit; - Testri kasutamise põhieeliseks on:
Kasutamismugavus, kuna üks seade võimaldab mõõta mitut parameetrit ja erinevaid mõõtepiirkondi;
Suurem täpsus ja töökindlus võrreldes kõigi teiste mõõteriistadega;
Seadme kergus; - Testriga elektrivõrgust saadava pinge mõõtmisel:
Tuleb välja lülitada kõik elektriseadmed;
On vaja jälgida, et on valitud sobiv mõõtepiirkond;
Tuleb kaks nädalat varem teatada Eesti Energiasse, et nad saaksid voolu katkestada; - Testriga takistuse mõõtmisel tuleb jälgida järgmist:
Mõõdetav takistus ei tohi olla liiga suur, kuna mõõteseade võib läbi põleda;
Mõõdetav takistus ei tohi olla liiga väike, kuna mõõteseadme näitu ei õnnestu fikseerida;
Mõõdetav takistus ei tohi olla pinge all; - Antennielemendi pikkuse mõõtmiseks kasutatakse:
Testrit;
Mõõdulinti;
Seisulainekoefitsienti; - Kas saatja poolt kiiratava raadiolainete pikkuse mõõtmiseks saab kasutada joonlauda?
Ei saa ainult siis, kui joonlaua mõõtmed erinevad tunduvalt lainepikkusest;
Saab, kui mõõtja piisavalt kiiresti tegutseb;
Ei saa, tuleb kasutada spektrianalüsaatorit;
- Mõõteriista kasutamisel:
- Raadiohäired ja elektromagnetiline ühildatavus (10)
- Milliseid raadiohäireid võib sidepidamine põhjustada?
Televiisorite vilkumist ja häireid elektroonikaseadmete töös;
Helivõimendusseadmetele vahelesegamist;
Kõiki ülaltoodud häireid; - Mis võib olla häirete põhjuseks amatöörsides?
Lähedalasuvad elektriseadmed;
Atmosfäärihäired või teised raadiojaamad;
Kõik ülalloetletud asjaolud; - Kas Päike võib põhjustada atmosfäärihäireid?
Ei, sest Päike asub väga kaugel;
Jah, sest Päikeselt jõuavad Maale ionosfääri seisundit mõjutavad osakesed;
Päike suudab atmosfäärihäireid tekitada ainult päevasel ajal; - Kui Teie naabrid kaebavad raadiojaama poolt põhjustatud raadiohäireid, siis:
Viite raadiojaama viivitamatult mujale;
Katsute selgusele jõuda, kas ja kuidas on häired Teie raadiojaama tööga seotud;
Ostate naabritele paremad seadmed; - Kui Teie naabrid kaebavad raadiojaama poolt põhjustatud liiga suure võrgupinge üle, siis:
Viite raadiojaama viivitamatult mujale;
Teete kõik endast oleneva, et võrgupinge normaliseerida;
Soovitate neil pöörduda Eesti Energiasse, kuna liiga suur võrgupinge ei sõltu kuidagi Teie raadiojaamast; - Kui raadiojaam asub suures linnas, siis sidepidamisel:
Esineb rokem häireid kui maal, kuna linnas on rohkem elektriseadmeid;
Esineb vähem häireid kui maal, kuna linnamajad on kõrgemad;
Häirete tugevus ei sõltu raadiojaama asukohast; - Äikese ajal töötades tuleb silmas pidada, et:
Äikesest tingitud häired segavad raadiosidet oluliselt;
Tuleb vältida vee sattumist mööda kaablit transiiverisse;
Äikese ajal ei tohi töötada; - Teiste raadiojaamade poolt põhjustatud häirete kõrvaldamiseks:
Saadetakse kaebus Sideametisse;
Proovitakse muuta antenni suunda või segavalt jaamalt kõrvale häälestada;
Kõik ülalloetletud teguviisid võivad aidata; - Mida tuleb silmas, kui soovite reisilennukis amatöörsidet pidada?
Transiiveri võimsus peab olema piisavalt väike, et mitte lennuki seadmetes häireid põhjustada;
Suurtel kõrgustel esinevad atmosfäärihäired segavad sidepidamist oluliselt;
Reisilennukis ei tohi sidet pidada; - Kui ultralühilainel hakkavad Teid segama kauged jaamad, siis:
Lõpetate viivitamatult töö;
Ei pane neid lihtsalt tähele;
Katsute nende jaamadega sidet saada, kuna levi on väga hea;
- Milliseid raadiohäireid võib sidepidamine põhjustada?
- Ohutustehnika (9)
- Miks antenn ei tohi olla elektriliinide vahetus läheduses?
Elektriliinid neelavad antennist kiirgunud elektromagnetlained ja signaali tugevus langeb järsult;
Elektriliinidest kiirguvad madalsageduslikud elektromagnetlained segavad vastuvõttu;
Antenni ja elektriliiniga kokkupuutel juhtub õnnetus; - Mida tuleb silmas pidada, kui paigaldate antenni järsu kaldega jäätunud plekk-katusele?
Antenn peab läbilöögi vältimiseks jääma katusest vähemalt 3,5 meetri kõrgusele;
Antenni paigaldamisel tohib vigastada jääkihti, kuid lubamatu on pleki kahjustamine;
Jäätunud katusel ei tohi antennitöid teha; - Kui katusele antenni pannes hakkab antenn kukkuma, siis Te:
Hüppate antennile järele ja ei lase seda mingil juhul lahti, kuna antenni purunemisel on kahju suur;
Lasete antennil kukkuda ja hoiatate teisi;
Palute allolijatel antenn vastu võtta; - Antennimasti ronides tuleb kindlasti kasutada:
Julgestusvööd;
Vähemalt üht kaasaskantavat välgukaitset iga kolme ronija kohta;
Antennianalüsaatorit; - Miks on vaja aparatuur maandada?
Maandus tagab toitepingeahela katkematuse;
Maandus kaitseb elektrilöögi ja aparatuuri riknemise eest;
Maa peal olev aparatuuriga juhtub vähem õnnetusi kukkumise tõttu; - Miks hoitakse töötades üks käsi selja taga, kui võib karta elektrilöögi saamist?
Pole näha, et käed hirmust värisevad;
Elektrilöögi saamisel ei moodusta käed südant läbivat vooluahelat;
Tööriistade kasutamine ühe käega näitab osavust; - Miks pinge all olevatest juhtmetest haaranud inimene ei suuda neist lahti lasta:
Käelihastes tekib elektrivoolu mõjul kramp ja käed tõmbuvad rusikasse;
Elektrivool tekitab sõltuvuse;
Ilmselt on ta vähe trenni teinud ja nõrk; - Miks on oluline, et kogu raadiojaama elektrivarustust saaks välja lülitada ühekorraga ja kiiresti?
Seadmete ühekorraga väljalülitamine pikendab oluliselt nende tööiga;
Raadiohäirete peale vihastele naabritele näitamiseks, et jaam ei tööta;
Elektriõnnetuste puhul saab kõige kiiremini asuda kannatanu abistamisele või tulekahju kustutamisele; - Kui Teie kaaslane saab elektrilöögi ja kaotab teadvuse:
Veendute, et kaaslane pole voolu all ja hakkate viivitamatult tegema kunstlikku hingamist ja südamememassaaži;
Hüüate appi või helistate mobiiltelefonilt numbril 112;
Teete mõlemaid tegevusi samaaegselt;
- Miks antenn ei tohi olla elektriliinide vahetus läheduses?
- Amatöörjaama opereerimise reeglid ja protseduurid (10)
- Te kuulete Soome jaama kutsumas “CQ DX”. Pärast kutsumise lõppu Te:
Edastate viivitamatult 3 korda oma kutsungi;
Kuna leviolud on soodsad, hakkate ise sellel sagedusel kutsuma;
Kuulate, kas keegi vastab, et saada aimu levitingimustest; - Teie CQ-le vastanud jaam edastas oma kutsungi liiga kiiresti, nii et Te ei suutnud seda vastu võtta. Mida teete?
Palute kutsungit aeglasemalt korrata;
Vahetate laineala;
Hakkate uuesti kutsuma, nagu poleks midagi kuulnud; - Töötate sagedusel, kui keegi küsib: “Kas sagedus on hõivatud?” Mida teete?
Vahetate viivitamatult sagedust, et teine amatöör sagedusel töötada saaks;
Teavitate küsijat, et sagedus on hõivatud;
Lülitate transiiveri häälestusrežiimi näitamaks, et olete sagedusel; - Töötate sagedusel, kui Saksa jaam hakkab küsimata kutsuma “CQ DX”.Mida teete?
Lahkute viivitamatult sageduselt, kuna DX-sidet pidavad jaamad on eelisolukorras;
Alustate kutsujaga sidet;
Teavitate kutsujat, et sagedus on hõivatud, ja palute tal lahkuda; - Küsite sagedusel: “Kas sagedus on hõivatud?” ja saate jaatava vastuse. Mida teete?
Otsite uue vaba sageduse;
Suurendate võimsust, et sagedusel olevast jaamast tugevam olla;
Käsite sagedusel oleval jaamal viivitamatult lahkuda; - Töötate sagedusel, kui keegi ütleb: “Oled loll”. Mida teete?
Ei pööra segajale mingit tähelepanu;
Tõestate segajale, et Te pole loll ja ta on eksiarvamusel;
Tõestate segajale, et hoopis tema on loll; - Algaja amatöör on Teiega side pidamisel hädas. Mida teete?
Palute tal viivitamatult eetri risustamine lõpetada ja side katkestada;
Katkestate ise side ja vahetate sagedust;
Katsute teda igati julgustada ja soovite edu; - Kolm sidet järjest on korrespondendid andnud raportiks 39. Mida teete:
Palute anda raportiks 59;
Suurendate võimsust;
Katsute selgusele jõuda, kas transiiver on korras; - Teile on kolm Jaapani korrespondenti järjest andnud raportiks 59. See tähendab, et:
Jaapanisse on hea levi;
Tuleb transiiveri korrasolekut kontrollida;
Tuleb võimsust suurendada; - Kuulete, kuidas sagedusel kutsuv jaam edastab oma kutsungit “EchoSierra-one-Alfa-Charlie”. Milline järeldus on õige?
Tegemist on Ford Sierral töötava autojaamaga;
Operaatori nimi on Charlie;
Sidet saab pidada eesti keeles;
- Te kuulete Soome jaama kutsumas “CQ DX”. Pärast kutsumise lõppu Te:
- Amatöörraadioside siseriiklik ja rahvusvaheline õiguslik regulatsioon (2/20)
- Millistele alltoodud tingimustele peab vastama raadioamatöör?
Ta peab olema vähemalt 12 aastat vana;
Ta peab oskama käsivõtmega telegraafisignaali edastada;
Ükski eeltoodud tingimustest pole oluline; - Miks raadioamatöörid sooritavad kvalifikatsioonieksami?
Eksami edukas sooritamine tõendab nende oskusi amatöörside pidamiseks ja
võimaldab taotleda raadiojaama tööluba;
Eksami tegemine vabastab nad riigilõivu tasumisest tööloa taotlemisel;
Kvalifikatsioonieksami sooritavad ainult inimesed, kellel pole kõrgharidust; - Mida peab raadioamatöör tegema kutsungi saamiseks?
Ostma raadiojaama ja alustama vabalt valitud kutsungiga tööd;
Läbima arstliku kontrolli;
Esitama tööloa saamise avalduse ja kvalifikatsioonieksami sooritamise tõendi Sideametisse; - Mida tähendab lühend ERAÜ?
Viisakusväljend telefonisides;
Eesti Raadiotööliste Ametiühing;
Eesti Raadioamatööride Ühing; - Kes saavad olla ERAÜ liikmeteks?
Kõik raadioamatöörid;
Vähemalt 18-aastased raadioamatöörid;
Vähemalt B-kvalifikatsiooniklassi omavad raadioamatöörid; - Kes annab välja raadiojaama tööloa ja kutsungi?
Sideamet;
ERAÜ;
Riiklik eksamikomisjon; - Miks D-klassi amatöörid ei tohi töötada amatöörlainealast väljaspool?
Signaali tugevus ja loetavus langeb järsult;
Segatakse kommerts- ja teenistusjaamade tööd;
Nendel lainealadel töötamine on lubatud ainult A-klassi amatööridele; - Milleks amatöörsidet ei tohi kasutada?
Isiklikust elust rääkimiseks;
Vabadel teemadel rääkimiseks;
Äri- ja tööasjade ajamiseks; - Mida peab rasadioamatöör silmas pidama, kui ta soovib eetris edastada muusikat?
Muusika edastamine on keelatud;
Ta peab tagama muusika piisavalt hea kvaliteedi;
Muusika edastamiseks tuleb maksta autoritasu teose avaliku esitamise eest; - Kuulete telefonilainealal morsesignaali. Milline alljärgnevatest tegevustest on õige?
Selgitate viisakalt, et telegraafitöö pole sellel lainealal lubatud;
Katsute tema signaali kõigi vahenditega summutada;
Ei tee midagi; - Kuulete telegraafialal jaama, kes telefoni teel edastab CQ. Milline alljärgnevatest tegevustest on õige?
Pärast kutsumise lõppu vastate ja sooritate side;
Selgitate viisakalt, et telefonitöö pole sellel lainealal lubatud;
Katsute tema signaali kõigi vahenditega summutada; - Kuidas ära tunda eetris töötavat Eesti D-klassi amatööri?
Tema kutsungi prefiks on “ES0”;
Ta oskab töötada ainult eesti keeles ja telefonirežiimis;
Tema kutsungi prefiksiks on “ES” ja kutsungi lõpp koosneb neljast tähest; - Kuidas ära tunda eetris töötavat Eesti A-klassi amatööri?
Tema kutsungi prefiks on “ES1”;Tema telegraafisaatekiirus on üle 30 sõna minutis;
Tema kutsungi prefiksiks on “ES” ja kutsungi lõpp koosneb kahest tähest; - Kui D-klassi amatöör töötab klubijaamast, siis:
Ta saab töötamiseks kasutada ainult D-kvalifikatsiooniklassi amatööridele ettenähtud lainealasid ja saatevõimsust;
Ta saab töötamiseks kasutada A- kvalifikatsiooniklassi amatööridele ettenähtud lainealasid ja saatevõimsust;
Ta lisab oma kutsungile klubijaama kutsungi, eraldades need kaldkriipsuga; - Kui suurt saatevõimsust võib kasutada raadioamatöör?
Saatevõimsus ei tohi ületada tema kvalifikatsiooniklassile ettenähtut;
Raadioamatöörid võivad kasutada piiramatut võimsust;
Üle 10 kW võimsusega jaamaga töötamiseks tuleb hankida Sideameti luba; - Mis näitab, et eetris töötab alaealine?
Tal ei saa olla A- või B- kvalifikatsiooniklassi;
Ta oskab töötada ainult telefonirežiimis;
Eelpooltoodu põhjal pole seda võimalik öelda; - Mida näitab raadioamatööri poolt kasutav kutsung ES9B?
Tal on B-klassi amatööri tööluba;
Jaam töötab Saaremaal;
Raadiojaam kuulub ERAÜ-le; - Te kuulete kutsumas jaama kutsungiga ES5/DJ0IB. See tähendab, et:
Eesti amatöör töötab Saksamaalt;
Saksa amatöör töötab Eestis;
Eesti ja Saksamaa kutsungipiirkonnad on ühendatud; - Te kuulete kutsumas jaama kutsungiga ES5JR/6. See tähendab, et:
ES5JR kuulab sagedusel, mis on 6 korda väiksem kui saatesagedus;
ES5JR on kuueaastane raadioamatöör;
ES5JR töötab Võru-, Põlva- või Valgamaal; - Te kuulete kutsumas jaama kutsungiga ES5YL/M. See tähendab, et:
ES5YL töötab autost;
ES5YL on meesterahvas;
ES5YL töötab Inglismaa territooriumilt;
- Millistele alltoodud tingimustele peab vastama raadioamatöör?