1. Raadio- ja elektrotehnika teooria (30)
2. Raadio- ja elektrotehnika komponendid (10)
3. Raadio- ja elektrotehnika ahelad (10)
4. Raadiovastuvõtuseadmed (11)
5. Raadiosaateseadmed (10)
6. Antennid ja fiidrid (10)
7. Raadiolevi (10)
8. Mõõtetehnika ja selle kasutamine (10)
9 .Raadiohäired ja elektromagnetiline ühildatavus (10)
10. Ohutustehnika (9)
11. Amatöörjaama opereerimise reeglid ja protseduurid (10)
12. Amatöörraadioside siseriiklik ja rahvusvaheline õiguslik regulatsioon (20)

 

1. Raadio- ja elektrotehnika komponendid (30)
   

1. Milliseid laineid kasutatakse raadiosides?
   Raadiolaineid;
   Sidelaineid;
   Raadiosides ei kasutata laineid;
   
   
2. Raadiolained läbivad 300 000 kilomeetrit
   1 sekundiga;
   1 päevaga;
   1 valgusaastaga;
   
   
3. Mis vahe on elektromagnetlainetel ja raadiolainetel?
   Elektromagnetlained levivad vaakumis;
   Nad levivad erineva kiirusega;
   Neil polegi vahet;
   
   
4. Mida ühist on elektromagnetlainetel ja raadiolainetel?
   Kõik raadiolained on elektromagnetlained;
   Nad levivad helikiirusega;
   Neil pole midagi ühist;
   
   
5. Mida ühist on valgusel ja raadiolainetel?
   Nad on elektromagnetlained;
   Nad levivad helikiirusega;
   Neil pole midagi ühist;
   
   
6. Mis vahe on raadiolainetel ja helilainetel?
   Helilained on raadiolainetest kiiremad;
   Helilaine ei suuda levida õhus;
   Helilaine ei ole elektromagnetlaine;
   
   
7. Raadiolaine on:
   Umbes miljon korda kiirem kui helilaine;
   Umbes kaks korda aeglasem kui helilaine;
   Sama kiire kui helilaine;
   
   
8. Mille poolest sarnanevad pikklained, kesklained, lühilained ja ultralühilained?
   Nad on elektromagnetlained;
   Neil on sama lainepikkus;
   Nad ei sarnane üksteisega;
   
   
9. Mis vahe on pikklainetel, kesklainetel, lühilainetel ja ultralühilainetel?
   Ultralühilained levivad helikiirusel;
   Neil on erinev lainepikkus;
   Neil ei ole mingit vahet;
   
   
10. Mis on lainepikkus?
    Aeg, mis lainel kulub 300 000 kilomeetri läbimiseks;
    Vahemaa kahe laineharja vahel;
    Lainel ei ole pikkust;
    
    
11. Mis on sagedus?
    Aeg, mis lainel kulub 300 000 kilomeetri läbimiseks;
    Vahemaa kahe laineharja vahel;
    Ajaühikus kiirgunud lainete arv;
    
    
12. Kuidas on seotud elektromagnetlaine lainepikkus ja sagedus?
    Lainepikkus meetrites on võrdne sagedusega hertsides;
    Mida väiksem lainepikkus, seda suurem sagedus;
    Nad ei ole omavahel seotud;
    
    
13. Kui saadetava raadiolaine sagedus suureneb 2 korda, siis tema lainepikkus:
    Väheneb 2 korda, sest laine jõuab enne järgmise laine kiirgamist läbida 2 korda väiksema teepikkuse;
    Suureneb 2 korda, sest laine jõuab enne järgmise laine kiirgamist läbida 2 korda suurema teepikkuse;
    Lainepikkus ei muutu;
    
    
14. Raadiolaine pikkust mõõdetakse:
    Hertsides;
    Meetrites;
    Raadiolaine pikkust ei saa mõõta;
    
    
15. Raadiolaine sagedust mõõdetakse:
    Hertsides;
    Meetrites;
    Raadiolaine sagedust ei saa mõõta;
    
    
16. Miks kasutatakse mõõtühikute ees liiteid “piko-”, “nano-”, “mikro-”, “milli-”, “kilo-“, “mega-“, “giga-”, “tera”?
    Selleks, et vähem nulle kirjutada;
    Ilma eesliiteta ühikute kirjutamine pole lubatud;
    Eesliiteid ei tohi mingil juhul kasutada;
    
    
17. Miks kasutatakse mõõtühikutes eesliidet “mega”?
    Tegemist on eesliitega, mis lisatakse eriti sümpaatsele mõõtühikule;
    Ühiku väärtuse miljonikordseks suurendamiseks;
    Ühiku väärtuse miljonikordseks vähendamiseks;
    
    
18. Kuidas on seotud sagedused 5 000 000 hertsi ja 5 megahertsi?
    5 000 000 hertsi on suurem kui 5 megahertsi
    5 000 000 hertsi on väiksem kui 5 megahertsi
    Nad on võrdsed;
    
    
19. Kuidas on seotud sagedused 5 000 hertsi ja 5 megahertsi?
    5 000 hertsi on suurem kui 5 megahertsi
    5 000 hertsi on väiksem kui 5 megahertsi
    Nad on võrdsed;
    
    
20. Kuidas on seotud sagedused 5 mHz ja 5 MHz?
    5 mHz on suurem kui 5 MHz
    5 mHz on väiksem kui 5 MHz
    Nad on võrdsed;
    
    
21. Kilovatt on:
    1 vatt;
    1000 vatti;
    0,001 vatti;
    
    
22. Te töötate sagedusel 14 250 kHz ja tahate sagedust muuta 5 kHz ülespoole. Te valite uueks töösageduseks:
    14 255 kHz;
    14 245 kHz;
    19 250 kHz;
    
    
23. Kuidas on seotud suurused 10 kilohertsi ja 10 millivolti?
    10 kilohertsi on suurem kui 10 millivolti;
    10 kilohertsi on väiksem kui 10 millivolti;
    Nad ei ole seotud;
    
    
24. Mida mõõdetakse vattides?
    Võimsust;
    Kaitseriietuse pehmust;
    Lainepikkust;
    
    
25. Mida mõõdetakse voltides?
    Sagedust;
    Kaitseriietuse voltide arvu;
    Pinget;
    
    
26. Mida mõõdetakse oomides?
    Oomegategurit;
    Takistust;
    Sagedust;
    
    
27. Mida mõõdetakse amprites?
    Voolutugevust;
    Levitegurit;
    Sagedust;
    
    
28. Mida mõõdetakse hertsides?
    Elektrivoolu kahjulikku mõju südamele;
    Sagedust;
    Lainepikkust;
    
    
29. Mida mõõdetakse meetrites?
    Takistust;
    Lainepikkust;
    Sagedust;
    
    
30. Lainepikkust mõõdetakse meetrites, kuna:
    Meeter on pikkusühik;
    Elektromagnetlained levivad väga suure kiirusega;
    Meetri kasutamisel saavutatakse kõige suurem saatja võimsus;
    
    
    
2. Raadio- ja elektrotehnika teooria (10)
   
   
1. Vaske kasutatakse raadiotehnikas seetõttu, et sellest valmistatud detailid:
   Juhivad hästi elektrit;
   On head isolaatorid;
   Sulavad kergesti;
   
   
2. Kaablite ja juhtmete ümber oleva plastmassikihi ülesanne on:
   Kaabli elektriline isoleerimine;
   Lühise korral kõrge temperatuuri tekkimise vältimine;
   Kaabli juhtivuse parandamine;
   
   
3. Pooljuhi põhiomaduseks on:
   Juhib elektrit metallidest halvemini, kuid isolaatoritest paremini;
   Saab jootmise abil montaažplaadile kinnitada;
   Ei saa kasutada raadiolampides;
   
   
4. Raadiolampide kohta saab öelda:
   Neid enam ei kasutata;
   Neid kasutatakse elektroonikaseadmetes;
   Neis ei saa kasutada pooljuhte;
   
   
5. Miks kasutatakse isolaatorite valmistamiseks portselani?
   Portselan on vastupidav ja ei juhi elektrit;
   Portselanist valmistatud isolaatorid on valged;
   Portselan juhib väga hästi elektrit;
   
   
6. Antennikaabli ühendamiseks transiiveriga kasutatakse:
   Sulavkaitset;
   Pistikut ja pistikupesa;
   Transformaatorit;
   
   
7. Takisteid kasutatakse:
   Raadiojaama ruumi võõraste isikute tuleku takistamiseks;
   Sobiva takistusega vooluahelate koostamiseks;
   Elektrienergia tarbimise vähendamiseks öisel ajal;
   
   
8. Miks kasutatakse raadiodetailide monteerimisel jootmist?
   Korralik jootmine tagab hea ühenduse;
   Joodetud detailid peegeldavad paremini valgust;
   Sulavkaitse rakendub joodetud detailide puhul paremini;
   
   
9. Kuidas ühendaksite omavahel kaks vasktraati?
   Kasutate juhtsõlme kontrollsõlmega;
   Panete otsad lähestikku, nii et magnetjõud mõjuma hakkavad;
   Joodate kokku;
   
   
10. Kui sulavkaitse läbi põleb, Te:
    Uurite, miks kaitse läbi põles;
    Asendate sulavkaitsme vastupidavamaga;
    Ei kasuta edasises töös sulavkaitsmeid;
    
    
    
3. Raadio- ja elektrotehnika ahelad (10)
   
   
   1. Alalisvooluahela kohta võib öelda:
      Pinge polaarsus selles ahelas ei muutu;
      Pinge polaarsus selles ahelas muutub;
      Alalisvooluahela otstel on pinge alati +1,5 volti;
      
      
   2.  Vahelduvooluahela kohta võib öelda:
      Pinge ja voolutugevus selles ahelas ei muutu;
      Pinge polaarsus selles ahelas muutub;
      Vahelduvvooluahela otstel on pinge maksimumväärtus alati 220V;
      
      
   3. Transiiver vajab toiteks 12-voldilist alalispinget. Selle saamiseks Te:
      Vähendate elektrivõrgu pinget peakilbist 12 voldini;
      Kasutate elektrivõrgu ja transiiveri vahel alalistoiteplokki;
      Kasutate elektrivõrgu ja transiiveri vahel potentsiomeeterlülitust;
      
      
   4. Toiteploki ülesandeks on:
      Seadmete sobiva toitepingega varustamine;
      Seadmetest väljuva pinge tagastamine elektrivõrku;
      Imiku toitmine vanemate äraolekul;
      
      
   5. Teil on vaja valmistada maanduskontuur. Selleks Te kasutate:
      Ülitugevat klaaskiudu;
      Pikka metallvarrast;
      Eriotstarbelist plastikkontuuri;
      
      
   6. Maandusjuhe on vajalik selleks, et:
      Vältida seadmete tuulega lendutõusmist;
      Välistada seadme korpuse sattumine pinge alla;
      Suurendada saatja võimsust;
      
      
   7. Maandusjuhtme paigaldamisel on kõige olulisem:
      Valida võimalikult hinnaline materjal;
      Paigaldada juhe läbilöögi vältimiseks maast võimalikult kõrgele;
      Tagada juhtme võimalikult hea ühendus maaga;
      
      
   8. Raadioseadmetes kasutatakse sulavkaitsmeid järgmisel otstarbel:
      Jootetina sulamistemperatuuri alandamiseks, et raadiodetailid ei kahjustuks;
      Vooluahela katkestamiseks liiga suure koormuse puhul;
      Jää eemaldamiseks talvisel ajal kaitseks saatja lõppastme külmumise eest;
      
      
   9. Akude laadimiseks Te:
      Ühendate laetava aku elektrivõrku kolmefaasilise pistiku abil;
      Kasutate akulaadijat;
      Ühendate laetava aku elektrivõrgu nulljuhtmega, jälgides maanduse saavutamist;
   10. Miks kasutatavad juhtmed ei või olla liiga väikese läbimõõduga?
       Nad kuumenevad liialt;
       Nad on silmaga halvasti nähtavad;
       Nad raiskavad liiga palju materjali;
       
       
4. Raadiovastuvõtuseadmed (11)
   
   
   1. Raadiolainete vastuvõtmiseks saab kasutada:
      Raadiovastuvõtjat;
      Transiiverit;
      Mõlemat;
      
      
   2. Raadiovastuvõtja võtab vastu:
      Helilaineid;
      Raadiolaineid;
      Nii heli- kui raadiolaineid;
      
      
   3. Kuidas jõuab antenni juurde saabunud helisignaal vastuvõtjasse?
      Mööda antennikaablit;
      Mööda maanduskaablit;
      Ei jõuagi;
      
      
   4. Raadiolainete vastuvõtul on vajalik:
      Antenn;
      Raadiovastuvõtja;
      Nii antenn kui raadiovastuvõtja;
      
      
   5. Vastuvõtja häälestamiseks soovitavale jaamale:
      Kasutatakse laineala häälestusnuppu;
      Keeratakse helitugevuse regulaatori nuppu soovitud sageduse saavutamiseni;
      Helistatakse teise jaama operaatorile ja palutakse tal end häälestada Teie vastuvõtusagedusele;
      
      
   6. Operaatori poolt kuuldav signaal:
      Tekib raadiovastuvõtja poolt vastuvõetud ja töödeldud raadiosignaalist;
      Tekib raadiovastuvõtja poolt vastuvõetud helisignaalist;
      Tekib iseenesest;
      
      
   7. Kõrvaklappidest kuuleb operaator:
      Raadiolaineid;
      Helilaineid;
      Seisulaineid;
      
      
   8. Transiiveri helivaljusregulaatori nupu keeramisel:
      Muudetakse transiiveri poolt vastuvõetava raadiosignaali sagedust;
      Muudetakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse jõudva heli tugevust;
      Muudetakse raadiosaatja poolt kiiratava signaali tugevust;
      
      
   9. Transiiveri S-meeter näitab:
      Vastuvõetava signaali tugevust;
      Vastuvõetava signaali loetavust;
      Transiiveri S-teguri suurust;
      
      
   10. Kui vastuvõtjal pole S-meetrit, saab operaator signaali tugevust hinnata:
       Spektrianalüsaatoriga;
       Testriga;
       Kuulmise järgi;
       
       
   11. Mis on kõrvaklappide kasutamise eeliseks vastuvõtul võrreldes valjuhääldiga?:
       Vastuvõetav signaal segab vähem ruumisviibijaid ja nemad segavad vähem kuulamist;
       Kõrvaklapid tarbivad oluliselt vähem energiat;
       Valjuhääldist tulev signaal on kõrgsageduslik;
       
       
5. Raadiosaateseadmed (10)
   
   
   1. Raadiosignaali saatmiseks saab kasutada:
      Ostsillograafi;
      Transiiverit;
      Spektrianalüsaatorit;
      
      
   2. Mida on vaja omada telefonitööks ettenähtud raadiojaamas?
      Telegraafivõtit;
      Mikrofoni;
      Madalpääsfiltrit;
      
      
   3. Mikrofoni otstarbeks on:
      Hääle muundamine elektriliseks signaaliks;
      Hääle edastamine otse antenni;
      Helisignaali täielik summutamine;
      
      
   4. Käsitelegraafivõtme otstarbeks on:
      Telegraafirežiimis raadiosaatja lülitamine saatele ja saate katkestamine;
      Automaatne telegraafikoodi genereerimine;
      Edastatava signaali toonikõrguse tagamine;
      
      
   5. Transiiveri laineala häälestusnupu keeramisel:
      Muudetakse mikrofoni kaudu edastatava madalsagedussignaali sagedust;
      Muudetakse transiiveri poolt saadetava ja vastuvõetava raadiosignaali sagedust;
      Muudetakse kõrsvaklappidesse edastatava madalsagedussignaali sagedust;
      
      
   6. Raadiosaatja võimsuseks nimetatakse:
      Raadiosaatja suurust;
      Saatja poolt ajaühikus kiiratavat energiahulka;
      Vastuvõetava korrespodendi signaali tugevust;
      
      
   7. Mis on saatjas kasutatavate ekraanide otstarve?
      A. Korrespondendi signaali parem summutamine;
      B. Kaitse ebasoovitava kõrgsagedusliku kiirguse eest;
      C. Filmi vaatamiseks töö vaheajal;
      
      
   8. Kui raadiosaatja võimsust suurendada, siis korrespondendi pooltvastuvõetav signaal:
      Muutub loetavamaks;
      Muutub tugevamaks;
      Jääb samaks;
      
      
   9. Kui Teile öeldakse, et Teie signaal on moonutatud, siis Te:
      Suurendate võimsust, et signaali kvaliteeti parandada;
      Palute korrespondendil Teid mitte solvata;
      Kontrollite saatja korrasolekut;
      
      
   10. Naabermajas oleva amatööriga jutuajamiseks Te:
       Kasutate nii palju võimsust kui võimalik, et naaber paremini kuuleks;
       Kasutate nii vähe võimsust kui võimalik, et naabri vastuvõtuseadmeid mitte kahjustada;
       Helistate side pidamiseks naabri telefonile;
       
       
6. Antennid ja fiidrid (10)
   
   
   1. Miks on transiiverile vaja antenni?
      Ilma antennita pole vastuvõtt ja saatmine võimalik;
      Antenn kaitseb välgulöögi eest;
      Antenn maandab aparatuuri ja välistab elektrilöögi ohu;
      
      
   2. Miks on antenni ja transiiveri vahel antennikaabel?
      Kõrgsagedussignaalide edastamiseks transiiveri ja antenni vahel;
      Transiiveri täielikumaks maandamiseks;
      Mikrofonist pärineva helisagedussignaali antenni juhtimiseks;
      
      
   3. Miks antenn lahutatakse äikese ajaks transiiverist?
      Vihma ajal võib vesi antennikaablit pidi transiiverisse tungida;
      Korrespondent kuuleb elektrilaengutest mõjutatud signaali moonutatuna;
      Äikese ajal tekkivad elektrilaengud võivad transiiverit ja operaatorit kahjustada;
      
      
   4. Milline allpooltoodud teguritest on antenni juures oluline?
      Antenn peab olema valmistatud tsingi ja vase sulamist;
      Antenn peab olema õigete mõõtmetega;
      Antenni peab saama pöörata;
      
      
   5. Millised on üldjuhul lühilaineantenni mõõtmed?
      Tunduvalt väiksemad lainepikkusest;
      Umbes sama suur kui lainepikkus;
      Antenni mõõtmed ei sõltu lainepikkusest;
      
      
   6. Mida nimetatakse suundantenniks?
      Antenni, mis teatud suundadesse kiirgab paremini või võtab teatud suundadest paremini vastu;
      Antenni, mis suunab end Maa magnetjõujoonte sihis magnetpooluse suunda;
      Antenni, mida saab pöörata;
      
      
   7. Miks suundantenne tavaliselt pööratakse?
      Antenni paigutamiseks transiiverist võimalikult kaugele;
      Antenni orienteerimiseks suunda, kust võib oodata maksimaalset vastuvõetava ja saadetava signaali tugevust;
      Antenni keeramiseks Maa magnetväljaga risti ja demagneetimiseks;
      
      
   8. Miks on raske valmistada antenni 160 meetri lainealale?
      Antenni mõõtmed on väga suured;
      160 meetri lainealal ei suuda signaal antennist kiirguda;
      Antenni suunatoime ei lase teda põhjasuunast mujale keerata;
      
      
   9. Miks on raske valmistada ultralühilaineantenni?
      Ultralühilaineantenni valmistamisel on vaja suurt täpsust;
      Ultralühilaineantennide tegemisel on kasutatud alumiiniumi;
      Maa magnetväli ei suuda ultralühilaineantenni enda sihis orienteerida;
      
      
   10. Miks ultralühilaineantenni ei saa kasutada lühilainealal?
       Lühilaineantenni mõõtmed peavad olema ultralühilaineantenni mõõtmetest tunduvalt suuremad;
       Lühilaineantennide tegemisel on kasutatud vaske;
       Pööraja ei suuda ultralühilaineantenni õigesse suunda keerata;
       
       
7. Raadiolevi (10)
   
   
   1. Mis on raadiolevi?
      Võimalus kuulata avalikus kohas asuva raadiovastuvõtjat;
      Raadiokaupluste võrk raadioamatööride varustamiseks;
      Raadiolainete võime levida tekkimiskohast kaugemale;
      
      
   2. Ionosfääri seisundit ja raadiolainete levi mõjutab kõige rohkem:
      Päike;
      Kuu;
      Veenus;
      
      
   3. Ionosfäär on raadiosides oluline, kuna ta:
      Mõjutab raadiolainete levi;
      Ümbritseb raadiojaama vahetut ümbrust;
      Teeb võimalikuks raadiolainete tekkimise;
      
      
   4. Lühilainete kauglevi on võimalik tänu:
      Lühilainete peegeldumisele ionosfäärilt ja maapinnalt;
      Otsese nähtavuse piirkonna laienemisele lühilainete toimel;
      Maa ja Päikese kerakujulisusele;
      
      
   5. Raadiolainete otsenähtavuse leviala on võimalik suurendada, kui:
      Vähendada oluliselt Maakera kumerust;
      Tõsta antenn võimalikult kõrgele;
      Kasutada jämedamat antennikaablit;
      
      
   6. Päikeselt saabuvate osakeste tõttu tekkinud magnettormid:
      Aitavad raadiolainete abil avastada teisi universumi tsivilisatsioone;
      Halvendavad oluliselt raadiolainete levi lühilainetel;
      Ei mõjuta raadiolainete levi;
      
      
   7. Päevasel ajal saate Te 160 m ja 80 m lainealal tõenäoliselt kuulda:
      Ainult kohalikke jaamu, mis asuvad otsese nähtavuse piirkonnas;
      Kõiki jaamu üle maailma;
      Ainult DX-jaamu;
      
      
   8. Öisel ajal saate Te 10 m lainealal tõenäoliselt kuulda:
      Ainult kohalikke jaamu, mis asuvad otsese nähtavuse piirkonnas;
      Kõiki jaamu üle maailma;
      Ainult DX-jaamu;
      
      
   9. Kui Te soovite ühel ja samal lainealal ööpäev läbi kaugsidesid teha, peaksite valima:
      160 meetri lainela;
      20 meetri laineala;
      10 meetri laineala;
      
      
   10. Kauglevi ultralühilainetel on võimalik juhul, kui:
       Ionosfäär on piisavalt tihe, et ultralühilaineid peegeldada;
       Ionosfäär on piisavalt hõre, et ultralühilaineid maailmaruumi läbi lasta;
       Kauglevi ultralühilainetel pole mingil juhul võimalik;
       
       
8. Mõõtetehnika ja selle kasutamine (10)
   
   
   1. Mõõteriista kasutamisel:
      Peate jägima, et mõõteriista hoitakse hoolikalt ja kasutatakse ainult ettenähtud otstarbel;
      Peate jälgima, et mõõteriista näidu õigsust oleks perioodiliselt kontrollitud;
      Mõlemad eespool toodud tingimused on olulised;
      
      
   2. Kuidas mõõteriistu kontrollitakse?
      Mõõdetakse tuntud suurusega parameetrit ja vaadatakse, kas mõõteriista näit läheb oodatava näiduga kokku;
      Mõõteriist on korras, kui näidu lugemisega pole probleeme;
      Mõõteriistu pole vaja kontrollida, kuna tootja on neile andnud piisava garantii;
      
      
   3. Digitaalnäiduga mõõteriista eeliseks osutiga mõõteriista ees on:
      Suurem täpsus;
      Suurem töökindlus;
      Eespool toodud asjaolud ei sõltu mõõteriista näidu lugemise viisist;
      
      
   4. Kas digitaalnäiduga mõõteriista näidu õigsust on vaja kontrollida?
      Kontroll pole vajalik, kuna sellise mõõteriista näit on alati stabiilne ja kergesti loetav;
      Kontroll on vajalik iga mõõtmise ees ja järel, kuna selline mõõteriist võib näidata mida iganes;
      Kontroll on vajalik, kui tekib kahtlus näidu õigsuses, või kui mõõteriista pole pikka aega kontrollitud;
      
      
   5. Te tahate veenduda, et elektrivõrgust saadav pinge on 220 volti. SelleksTe saate kasutada:
      Kahte suure takistusega takistit;
      Testrit;
      Sagedusanalüsaatorit;
      
      
   6. Testri kasutamise põhieeliseks on:
      Kasutamismugavus, kuna üks seade võimaldab mõõta mitut parameetrit ja erinevaid mõõtepiirkondi;
      Suurem täpsus ja töökindlus võrreldes kõigi teiste mõõteriistadega;
      Seadme kergus;
      
      
   7. Testriga elektrivõrgust saadava pinge mõõtmisel:
      Tuleb välja lülitada kõik elektriseadmed;
      On vaja jälgida, et on valitud sobiv mõõtepiirkond;
      Tuleb kaks nädalat varem teatada Eesti Energiasse, et nad saaksid voolu katkestada;
      
      
   8. Testriga takistuse mõõtmisel tuleb jälgida järgmist:
      Mõõdetav takistus ei tohi olla liiga suur, kuna mõõteseade võib läbi põleda;
      Mõõdetav takistus ei tohi olla liiga väike, kuna mõõteseadme näitu ei õnnestu fikseerida;
      Mõõdetav takistus ei tohi olla pinge all;
      
      
   9. Antennielemendi pikkuse mõõtmiseks kasutatakse:
      Testrit;
      Mõõdulinti;
      Seisulainekoefitsienti;
      
      
   10. Kas saatja poolt kiiratava raadiolainete pikkuse mõõtmiseks saab kasutada joonlauda?
       Ei saa ainult siis, kui joonlaua mõõtmed erinevad tunduvalt lainepikkusest;
       Saab, kui mõõtja piisavalt kiiresti tegutseb;
       Ei saa, tuleb kasutada spektrianalüsaatorit;
       
       
9. Raadiohäired ja elektromagnetiline ühildatavus (10)
   
   
   1. Milliseid raadiohäireid võib sidepidamine põhjustada?
      Televiisorite vilkumist ja häireid elektroonikaseadmete töös;
      Helivõimendusseadmetele vahelesegamist;
      Kõiki ülaltoodud häireid;
      
      
   2. Mis võib olla häirete põhjuseks amatöörsides?
      Lähedalasuvad elektriseadmed;
      Atmosfäärihäired või teised raadiojaamad;
      Kõik ülalloetletud asjaolud;
      
      
   3. Kas Päike võib põhjustada atmosfäärihäireid?
      Ei, sest Päike asub väga kaugel;
      Jah, sest Päikeselt jõuavad Maale ionosfääri seisundit mõjutavad osakesed;
      Päike suudab atmosfäärihäireid tekitada ainult päevasel ajal;
      
      
   4. Kui Teie naabrid kaebavad raadiojaama poolt põhjustatud raadiohäireid, siis:
      Viite raadiojaama viivitamatult mujale;
      Katsute selgusele jõuda, kas ja kuidas on häired Teie raadiojaama tööga seotud;
      Ostate naabritele paremad seadmed;
      
      
   5. Kui Teie naabrid kaebavad raadiojaama poolt põhjustatud liiga suure võrgupinge üle, siis:
      Viite raadiojaama viivitamatult mujale;
      Teete kõik endast oleneva, et võrgupinge normaliseerida;
      Soovitate neil pöörduda Eesti Energiasse, kuna liiga suur võrgupinge ei sõltu kuidagi Teie raadiojaamast;
      
      
   6. Kui raadiojaam asub suures linnas, siis sidepidamisel:
      Esineb rokem häireid kui maal, kuna linnas on rohkem elektriseadmeid;
      Esineb vähem häireid kui maal, kuna linnamajad on kõrgemad;
      Häirete tugevus ei sõltu raadiojaama asukohast;
      
      
   7. Äikese ajal töötades tuleb silmas pidada, et:
      Äikesest tingitud häired segavad raadiosidet oluliselt;
      Tuleb vältida vee sattumist mööda kaablit transiiverisse;
      Äikese ajal ei tohi töötada;
      
      
   8. Teiste raadiojaamade poolt põhjustatud häirete kõrvaldamiseks:
      Saadetakse kaebus Sideametisse;
      Proovitakse muuta antenni suunda või segavalt jaamalt kõrvale häälestada;
      Kõik ülalloetletud teguviisid võivad aidata;
      
      
   9. Mida tuleb silmas, kui soovite reisilennukis amatöörsidet pidada?
      Transiiveri võimsus peab olema piisavalt väike, et mitte lennuki seadmetes häireid põhjustada;
      Suurtel kõrgustel esinevad atmosfäärihäired segavad sidepidamist oluliselt;
      Reisilennukis ei tohi sidet pidada;
      
      
   10. Kui ultralühilainel hakkavad Teid segama kauged jaamad, siis:
       Lõpetate viivitamatult töö;
       Ei pane neid lihtsalt tähele;
       Katsute nende jaamadega sidet saada, kuna levi on väga hea;
       
       
10. Ohutustehnika (9)
    
    
    1. Miks antenn ei tohi olla elektriliinide vahetus läheduses?
       Elektriliinid neelavad antennist kiirgunud elektromagnetlained ja signaali tugevus langeb järsult;
       Elektriliinidest kiirguvad madalsageduslikud elektromagnetlained segavad vastuvõttu;
       Antenni ja elektriliiniga kokkupuutel juhtub õnnetus;
       
       
    2. Mida tuleb silmas pidada, kui paigaldate antenni järsu kaldega jäätunud plekk-katusele?
       Antenn peab läbilöögi vältimiseks jääma katusest vähemalt 3,5 meetri kõrgusele;
       Antenni paigaldamisel tohib vigastada jääkihti, kuid lubamatu on pleki kahjustamine;
       Jäätunud katusel ei tohi antennitöid teha;
       
       
    3. Kui katusele antenni pannes hakkab antenn kukkuma, siis Te:
       Hüppate antennile järele ja ei lase seda mingil juhul lahti, kuna antenni purunemisel on kahju suur;
       Lasete antennil kukkuda ja hoiatate teisi;
       Palute allolijatel antenn vastu võtta;
       
       
    4. Antennimasti ronides tuleb kindlasti kasutada:
       Julgestusvööd;
       Vähemalt üht kaasaskantavat välgukaitset iga kolme ronija kohta;
       Antennianalüsaatorit;
       
       
    5. Miks on vaja aparatuur maandada?
       Maandus tagab toitepingeahela katkematuse;
       Maandus kaitseb elektrilöögi ja aparatuuri riknemise eest;
       Maa peal olev aparatuuriga juhtub vähem õnnetusi kukkumise tõttu;
       
       
    6. Miks hoitakse töötades üks käsi selja taga, kui võib karta elektrilöögi saamist?
       Pole näha, et käed hirmust värisevad;
       Elektrilöögi saamisel ei moodusta käed südant läbivat vooluahelat;
       Tööriistade kasutamine ühe käega näitab osavust;
       
       
    7. Miks pinge all olevatest juhtmetest haaranud inimene ei suuda neist lahti lasta:
       Käelihastes tekib elektrivoolu mõjul kramp ja käed tõmbuvad rusikasse;
       Elektrivool tekitab sõltuvuse;
       Ilmselt on ta vähe trenni teinud ja nõrk;
       
       
    8. Miks on oluline, et kogu raadiojaama elektrivarustust saaks välja lülitada ühekorraga ja kiiresti?
       Seadmete ühekorraga väljalülitamine pikendab oluliselt nende tööiga;
       Raadiohäirete peale vihastele naabritele näitamiseks, et jaam ei tööta;
       Elektriõnnetuste puhul saab kõige kiiremini asuda kannatanu abistamisele või tulekahju kustutamisele;
       
       
    9. Kui Teie kaaslane saab elektrilöögi ja kaotab teadvuse:
       Veendute, et kaaslane pole voolu all ja hakkate viivitamatult tegema kunstlikku hingamist ja südamememassaaži;
       Hüüate appi või helistate mobiiltelefonilt numbril 112;
       Teete mõlemaid tegevusi samaaegselt;
       
       
11. Amatöörjaama opereerimise reeglid ja protseduurid (10)
    
    
    1. Te kuulete Soome jaama kutsumas “CQ DX”. Pärast kutsumise lõppu Te:
       Edastate viivitamatult 3 korda oma kutsungi;
       Kuna leviolud on soodsad, hakkate ise sellel sagedusel kutsuma;
       Kuulate, kas keegi vastab, et saada aimu levitingimustest;
       
       
    2. Teie CQ-le vastanud jaam edastas oma kutsungi liiga kiiresti, nii et Te ei suutnud seda vastu võtta. Mida teete?
       Palute kutsungit aeglasemalt korrata;
       Vahetate laineala;
       Hakkate uuesti kutsuma, nagu poleks midagi kuulnud;
       
       
    3. Töötate sagedusel, kui keegi küsib: “Kas sagedus on hõivatud?” Mida teete?
       Vahetate viivitamatult sagedust, et teine amatöör sagedusel töötada saaks;
       Teavitate küsijat, et sagedus on hõivatud;
       Lülitate transiiveri häälestusrežiimi näitamaks, et olete sagedusel;
       
       
    4. Töötate sagedusel, kui Saksa jaam hakkab küsimata kutsuma “CQ DX”.Mida teete?
       Lahkute viivitamatult sageduselt, kuna DX-sidet pidavad jaamad on eelisolukorras;
       Alustate kutsujaga sidet;
       Teavitate kutsujat, et sagedus on hõivatud, ja palute tal lahkuda;
       
       
    5. Küsite sagedusel: “Kas sagedus on hõivatud?” ja saate jaatava vastuse. Mida teete?
       Otsite uue vaba sageduse;
       Suurendate võimsust, et sagedusel olevast jaamast tugevam olla;
       Käsite sagedusel oleval jaamal viivitamatult lahkuda;
       
       
    6. Töötate sagedusel, kui keegi ütleb: “Oled loll”. Mida teete?
       Ei pööra segajale mingit tähelepanu;
       Tõestate segajale, et Te pole loll ja ta on eksiarvamusel;
       Tõestate segajale, et hoopis tema on loll;
       
       
    7. Algaja amatöör on Teiega side pidamisel hädas. Mida teete?
       Palute tal viivitamatult eetri risustamine lõpetada ja side katkestada;
       Katkestate ise side ja vahetate sagedust;
       Katsute teda igati julgustada ja soovite edu;
       
       
    8. Kolm sidet järjest on korrespondendid andnud raportiks 39. Mida teete:
       Palute anda raportiks 59;
       Suurendate võimsust;
       Katsute selgusele jõuda, kas transiiver on korras;
       
       
    9. Teile on kolm Jaapani korrespondenti järjest andnud raportiks 59. See tähendab, et:
       Jaapanisse on hea levi;
       Tuleb transiiveri korrasolekut kontrollida;
       Tuleb võimsust suurendada;
       
       
    10. Kuulete, kuidas sagedusel kutsuv jaam edastab oma kutsungit “EchoSierra-one-Alfa-Charlie”. Milline järeldus on õige?
        Tegemist on Ford Sierral töötava autojaamaga;
        Operaatori nimi on Charlie;
        Sidet saab pidada eesti keeles;
        
        
12. Amatöörraadioside siseriiklik ja rahvusvaheline õiguslik regulatsioon (2/20)
    
    
    1. Millistele alltoodud tingimustele peab vastama raadioamatöör?
       Ta peab olema vähemalt 12 aastat vana;
       Ta peab oskama käsivõtmega telegraafisignaali edastada;
       Ükski eeltoodud tingimustest pole oluline;
       
       
    2. Miks raadioamatöörid sooritavad kvalifikatsioonieksami?
       Eksami edukas sooritamine tõendab nende oskusi amatöörside pidamiseks ja
       võimaldab taotleda raadiojaama tööluba;
       Eksami tegemine vabastab nad riigilõivu tasumisest tööloa taotlemisel;
       Kvalifikatsioonieksami sooritavad ainult inimesed, kellel pole kõrgharidust;
       
       
    3. Mida peab raadioamatöör tegema kutsungi saamiseks?
       Ostma raadiojaama ja alustama vabalt valitud kutsungiga tööd;
       Läbima arstliku kontrolli;
       Esitama tööloa saamise avalduse ja kvalifikatsioonieksami sooritamise tõendi Sideametisse;
       
       
    4. Mida tähendab lühend ERAÜ?
       Viisakusväljend telefonisides;
       Eesti Raadiotööliste Ametiühing;
       Eesti Raadioamatööride Ühing;
       
       
    5. Kes saavad olla ERAÜ liikmeteks?
       Kõik raadioamatöörid;
       Vähemalt 18-aastased raadioamatöörid;
       Vähemalt B-kvalifikatsiooniklassi omavad raadioamatöörid;
       
       
    6. Kes annab välja raadiojaama tööloa ja kutsungi?
       Sideamet;
       ERAÜ;
       Riiklik eksamikomisjon;
       
       
    7. Miks D-klassi amatöörid ei tohi töötada amatöörlainealast väljaspool?
       Signaali tugevus ja loetavus langeb järsult;
       Segatakse kommerts- ja teenistusjaamade tööd;
       Nendel lainealadel töötamine on lubatud ainult A-klassi amatööridele;
       
       
    8. Milleks amatöörsidet ei tohi kasutada?
       Isiklikust elust rääkimiseks;
       Vabadel teemadel rääkimiseks;
       Äri- ja tööasjade ajamiseks;
       
       
    9. Mida peab rasadioamatöör silmas pidama, kui ta soovib eetris edastada muusikat?
       Muusika edastamine on keelatud;
       Ta peab tagama muusika piisavalt hea kvaliteedi;
       Muusika edastamiseks tuleb maksta autoritasu teose avaliku esitamise eest;
       
       
    10. Kuulete telefonilainealal morsesignaali. Milline alljärgnevatest tegevustest on õige?
        Selgitate viisakalt, et telegraafitöö pole sellel lainealal lubatud;
        Katsute tema signaali kõigi vahenditega summutada;
        Ei tee midagi;
        
        
    11. Kuulete telegraafialal jaama, kes telefoni teel edastab CQ. Milline alljärgnevatest tegevustest on õige?
        Pärast kutsumise lõppu vastate ja sooritate side;
        Selgitate viisakalt, et telefonitöö pole sellel lainealal lubatud;
        Katsute tema signaali kõigi vahenditega summutada;
        
        
    12. Kuidas ära tunda eetris töötavat Eesti D-klassi amatööri?
        Tema kutsungi prefiks on “ES0”;
        Ta oskab töötada ainult eesti keeles ja telefonirežiimis;
        Tema kutsungi prefiksiks on “ES” ja kutsungi lõpp koosneb neljast tähest;
        
        
    13. Kuidas ära tunda eetris töötavat Eesti A-klassi amatööri?
        Tema kutsungi prefiks on “ES1”;Tema telegraafisaatekiirus on üle 30 sõna minutis;
        Tema kutsungi prefiksiks on “ES” ja kutsungi lõpp koosneb kahest tähest;
        
        
    14. Kui D-klassi amatöör töötab klubijaamast, siis:
        Ta saab töötamiseks kasutada ainult D-kvalifikatsiooniklassi amatööridele ettenähtud lainealasid ja saatevõimsust;
        Ta saab töötamiseks kasutada A- kvalifikatsiooniklassi amatööridele ettenähtud lainealasid ja saatevõimsust;
        Ta lisab oma kutsungile klubijaama kutsungi, eraldades need kaldkriipsuga;
        
        
    15. Kui suurt saatevõimsust võib kasutada raadioamatöör?
        Saatevõimsus ei tohi ületada tema kvalifikatsiooniklassile ettenähtut;
        Raadioamatöörid võivad kasutada piiramatut võimsust;
        Üle 10 kW võimsusega jaamaga töötamiseks tuleb hankida Sideameti luba;
        
        
    16. Mis näitab, et eetris töötab alaealine?
        Tal ei saa olla A- või B- kvalifikatsiooniklassi;
        Ta oskab töötada ainult telefonirežiimis;
        Eelpooltoodu põhjal pole seda võimalik öelda;
        
        
    17. Mida näitab raadioamatööri poolt kasutav kutsung ES9B?
        Tal on B-klassi amatööri tööluba;
        Jaam töötab Saaremaal;
        Raadiojaam kuulub ERAÜ-le;
        
        
    18. Te kuulete kutsumas jaama kutsungiga ES5/DJ0IB. See tähendab, et:
        Eesti amatöör töötab Saksamaalt;
        Saksa amatöör töötab Eestis;
        Eesti ja Saksamaa kutsungipiirkonnad on ühendatud;
        
        
    19. Te kuulete kutsumas jaama kutsungiga ES5JR/6. See tähendab, et:
        ES5JR kuulab sagedusel, mis on 6 korda väiksem kui saatesagedus;
        ES5JR on kuueaastane raadioamatöör;
        ES5JR töötab Võru-, Põlva- või Valgamaal;
        
        
    20. Te kuulete kutsumas jaama kutsungiga ES5YL/M. See tähendab, et:
        ES5YL töötab autost;
        ES5YL on meesterahvas;
        ES5YL töötab Inglismaa territooriumilt;