Toitesüsteemi üks olulisi osi on trafo. Selleks, et arvutada trafo parameetreid on vaja teada mõnda põhilist valemit.

 

Ui*Ii=Uo*Io

 

 

Ui – Sisendpinge (primaarpoole pinge)

Ii – Sisendvool (primaarpoole vool)

Uo – Väljundpinge (sekundaarpoole pinge)

Io – Väljundvool (sekundaarpoole vool

Siit järeldub, et sisendvõimsus on võrdne väljundvõimsusega. P=U*I (Võimsus W = Pinge V * Vool A). Ükski trafo ei suuda võimsust tõsta. Kui soovime  sekundaarpoolele suuremat voolu, kaotame pinges, kui kõrgemat pinget, kaotame voolus.

 

Iga trafo on projekteeritud transformeerima ettenähtud võimsust ning rohkemaks pole see suuteline. Kui me kasvatame trafo väljundis voolu ning võimsus ületab seatud piiri, hakkab pinge langema, sest trafo ei suuda toota suuremat võimsust, kui talle on projekteeritud.

Pmax=S2 [Võimsus W = trafo südamiku pindala (cm2) ruudus]

 

 

Lisaks sellele seab voolule piirid ka mähise traat, millega me kerime trafo mähised. Üks mm2 juhtme ristlõiget on suuteline taluma ainult 3A voolu. Soone ristlõike pindala arvutamiseks on lihtne valem S=Pi*r2

 

Viimane parameeter on keerdude arv ühe voldi kohta. See suurus pole vabalt valitav. Selleks kasutame järgmist hirmsat valemit N=45/S [N-Keerdude arv=45/Trafo südamiku ristlõike pindala].

 

 

Järgmisena on vaja alaldit. Võib kasutada üksikdioode või valmis silda, peamine on jälgida, et need taluks projekteeritud pinget ning voolu.

 

Veel tasub teada, et alaldatud pinge peale dioode ei ole 1:1 sama, mis enne dioode. DC pinge = U*SQRT(2). Tuleb arvestada ka (lahutada) pingelanguga, mis tekkib dioodidel. Si (Räni) dioodidel on see ~0,7V dioodi kohta. Mõistlik on alati vaadata kasutatavate vidinate andmeid tootja andmelehelt. Seal on kirjas nii pinge- ja voolutaluvused kui ka pingelangud ja palju muud huvitavat.

 

Scroll to top