Alustuseks veidi ajalugu. Siinkirjeldatava morsevõtme konstrueerisin juba 1982. aasta lõpus ja alates järgmise aasta suvisest kokkutulekust olen selle kirjeldust levitanud. Paljude tungival soovil avaldasin selle ajakirjades "Side. Raadio. Televisioon" 1985 nr. 11 ja „Радио“ 1986 nr. 4, hiljem veel korra ERAÜ teatajas „ES-QTC“ nr. 22 (Sügis 1998).

Skeemi (ilma montaažijoonisteta) ja kirjeldust võib kohata veelkord ülevaateartiklis ajakirjas „Радиомир КВ и УКВ“ 2012 nr. 12, lk. 36, aga ajakirjas „Радио“ 1990 nr. 4 pakkus J. Inozemtsev (UH8DA) väikese skeemitäienduse „iambic“-režiimiks. Minu skeemi kasutas V. Rubtsov (UN7BV) Kasahstanist oma transiiverites, nimetades seda lihtsalt „nüüdseks juba klassikaliseks saanud skeemiks“, kuna seda levitati seal ajakirja „Радио“ erilise defitsiitsuse tõttu (umbes nagu meilgi tollal) ümberjoonistatuna vihikulehtedel ilma montaažijoonisteta ja autori nimeta:
Ajakiri „Радио“ 1999 nr. 4, lk. 57...58,
ajakiri „Радиомир КВ и УКВ“ 2004 nr. 6, lk. 27...28,
ajakiri „Радиомир КВ и УКВ“ 2010 nr. 4, lk. 31...32.

Skeemi kirjeldus. Skeem joonisel 1 sisaldab kolm mikroskeemi, osa loogikalülitustest on lahendatud dioodidel.

Ooterežiimis taktgeneraator töötab mikroskeemil DD1. Saatekiirus piirkonnas 60...200 märki minutis on reguleeritav potentsiomeetriga R2. Maksimaalkiirus on piiratud takistiga R1, minimaalkiiruse määrab peamiselt R2 nimivaartuse valik, soovi korral võib C1, R1 ja R2 väärtusi varieerida katseliselt suurtes piirides. Sellise taktgeneraatori omapäraks on loogikaelement DD1.3, mis tagab kondensaatori C1 tühjenemise R1 ja R2 kaudu ja kindlustab seega esimese ja järgnevate impulsside ühesuguse pikkuse. „Punktid“ moodustatakse trigeriga DD2.1, „kriipsud“ trigeritega DD2.1 ia DD2.2. Mõlema trigeri impulsside liitmine toimub loogikalülis DD3.1.

Et sellisel automaatvõtmel saatmine pole võimalik ennast kuulamata, on loogikaelementidel DD3.2...DD3.4 koostatud enesekontrolli toongeneraator, mille signaale saab kuulata telefonikapsli BF1 kaudu või juhtida läbi takisti R10 suvalisse helivõimendisse. Tooni kõrgus on reguleeritav seadepotentsiomeetriga R5. See võib ka puududa (skeemis lühistada), kui valida R6 soovitava toonikõrguse järgi.

Kõikide mikroskeemide toiteviigud 14 ühendatakse +9V, viigud 7 üldjuhtmega. KMOP seeria mikroskeemidele on omane üliväike energiatarve. Kirjeldatud morsevõtmel see rahuolukorras praktiliselt puudub, seepärast pole toitelüliti vajalik. Võti säilitab töövõime veel pingel +4V.


Joonis 2

 

Montaažiplaat mõõtmetega 65x35 mm (joonis 2, siin on vaade "läbi plaadi" ehk peegelpilt, sobilik "triikrauameetodil" plaadi tegemiseks!) on valmistatud ühelt poolt fooliumiga kaetud klaastekstoliidist ja mõeldud väiksemõõtmelistele detailidele.

Detailide paigutus plaadil selgub alljärgnevalt jooniselt, kus mikroskeemide 1. viigud, transistoride emitterid ja dioodide anoodotsad on tähistatud mustakstäidetud avadega (vaade detailide poolt).

Morsevõti on arvestatud saatja kontaktivabaks manipuleerimiseks transistori VT2 abil. Suurema positiivse pinge tastimiseks võib transistoriks VT2 kasutada kõrgepingelisemat ränitransistori, kusjuures selle võtmerežiimi tagamiseks võib R9 vähendada 1 kilo-oomini. Transistori VT2 kollektoriahelasse võib muidugi ka manipulatsioonirelee lülitada (mähis šuntida dioodiga!), kuid mõistlikum on seda vältida, kohandades selleks saatja skeemi. Negatiivse pinge tastimiseks võiks kasutada näiteks abiskeemi p-n-p transistoriga joonise 4 eeskujul. Takistite nimiväärtused valitakse siin joonisel toodud pingetest erinevate puhul nii, et transistor jääks tööle ikka võtmerežiimis.

Detailidest. Mikroskeemid võtsin tollal levinud loogikaseeriast К176, nende asenduseks sobivad analoogid seeriast К561 või kaasaegsed „lääne” omad: ЛЕ5 = 4001, TM1 = 4003, TM2 = 4013, ЛA7 = 4011. Kui kasutada К176ТМ1 asemel K176TM2 (või selle analoogi), tuleb selle sisendid „S“ (viigud 6 ja 8) ühendada üldjuhtmega (montaažiplaadil DD2 vaba viik 8 ühendada veel juhtme abil serva fooliumiga).

Dioodidena sobivad kasutada suvalised väiksemõõtmelised ränidioodid, transistorideks suvalised väikesed n-p-n ränitransistorid.


Edukat ehitamist soovides,

Hillar Raudsepp
ES7TR

 

 

Tehnikanurk

Scroll to top