1. Raadio- ja elektrotehnika teooria (30)
2. Raadio- ja elektrotehnika komponendid (10)
3. Raadio- ja elektrotehnika ahelad (10)
4. Raadiovastuvõtuseadmed (11)
5. Raadiosaateseadmed (10)
6. Antennid ja fiidrid (10)
7. Raadiolevi (10)
8. Mõõtetehnika ja selle kasutamine (10)
9 .Raadiohäired ja elektromagnetiline ühildatavus (10)
10. Ohutustehnika (9)
11. Amatöörjaama opereerimise reeglid ja protseduurid (10)
12. Amatöörraadioside siseriiklik ja rahvusvaheline õiguslik regulatsioon (20)

 

  1. Raadio- ja elektrotehnika komponendid (30)

    1. Milliseid laineid kasutatakse raadiosides?
      Raadiolaineid;
      Sidelaineid;
      Raadiosides ei kasutata laineid;

    2. Raadiolained läbivad 300 000 kilomeetrit
      1 sekundiga;
      1 päevaga;
      1 valgusaastaga;

    3. Mis vahe on elektromagnetlainetel ja raadiolainetel?
      Elektromagnetlained levivad vaakumis;
      Nad levivad erineva kiirusega;
      Neil polegi vahet;

    4. Mida ühist on elektromagnetlainetel ja raadiolainetel?
      Kõik raadiolained on elektromagnetlained;
      Nad levivad helikiirusega;
      Neil pole midagi ühist;

    5. Mida ühist on valgusel ja raadiolainetel?
      Nad on elektromagnetlained;
      Nad levivad helikiirusega;
      Neil pole midagi ühist;

    6. Mis vahe on raadiolainetel ja helilainetel?
      Helilained on raadiolainetest kiiremad;
      Helilaine ei suuda levida õhus;
      Helilaine ei ole elektromagnetlaine;

    7. Raadiolaine on:
      Umbes miljon korda kiirem kui helilaine;
      Umbes kaks korda aeglasem kui helilaine;
      Sama kiire kui helilaine;

    8. Mille poolest sarnanevad pikklained, kesklained, lühilained ja ultralühilained?
      Nad on elektromagnetlained;
      Neil on sama lainepikkus;
      Nad ei sarnane üksteisega;

    9. Mis vahe on pikklainetel, kesklainetel, lühilainetel ja ultralühilainetel?
      Ultralühilained levivad helikiirusel;
      Neil on erinev lainepikkus;
      Neil ei ole mingit vahet;

    10. Mis on lainepikkus?
      Aeg, mis lainel kulub 300 000 kilomeetri läbimiseks;
      Vahemaa kahe laineharja vahel;
      Lainel ei ole pikkust;

    11. Mis on sagedus?
      Aeg, mis lainel kulub 300 000 kilomeetri läbimiseks;
      Vahemaa kahe laineharja vahel;
      Ajaühikus kiirgunud lainete arv;

    12. Kuidas on seotud elektromagnetlaine lainepikkus ja sagedus?
      Lainepikkus meetrites on võrdne sagedusega hertsides;
      Mida väiksem lainepikkus, seda suurem sagedus;
      Nad ei ole omavahel seotud;

    13. Kui saadetava raadiolaine sagedus suureneb 2 korda, siis tema lainepikkus:
      Väheneb 2 korda, sest laine jõuab enne järgmise laine kiirgamist läbida 2 korda väiksema teepikkuse;
      Suureneb 2 korda, sest laine jõuab enne järgmise laine kiirgamist läbida 2 korda suurema teepikkuse;
      Lainepikkus ei muutu;

    14. Raadiolaine pikkust mõõdetakse:
      Hertsides;
      Meetrites;
      Raadiolaine pikkust ei saa mõõta;

    15. Raadiolaine sagedust mõõdetakse:
      Hertsides;
      Meetrites;
      Raadiolaine sagedust ei saa mõõta;

    16. Miks kasutatakse mõõtühikute ees liiteid “piko-”, “nano-”, “mikro-”, “milli-”, “kilo-“, “mega-“, “giga-”, “tera”?
      Selleks, et vähem nulle kirjutada;
      Ilma eesliiteta ühikute kirjutamine pole lubatud;
      Eesliiteid ei tohi mingil juhul kasutada;

    17. Miks kasutatakse mõõtühikutes eesliidet “mega”?
      Tegemist on eesliitega, mis lisatakse eriti sümpaatsele mõõtühikule;
      Ühiku väärtuse miljonikordseks suurendamiseks;
      Ühiku väärtuse miljonikordseks vähendamiseks;

    18. Kuidas on seotud sagedused 5 000 000 hertsi ja 5 megahertsi?
      5 000 000 hertsi on suurem kui 5 megahertsi
      5 000 000 hertsi on väiksem kui 5 megahertsi
      Nad on võrdsed;

    19. Kuidas on seotud sagedused 5 000 hertsi ja 5 megahertsi?
      5 000 hertsi on suurem kui 5 megahertsi
      5 000 hertsi on väiksem kui 5 megahertsi
      Nad on võrdsed;

    20. Kuidas on seotud sagedused 5 mHz ja 5 MHz?
      5 mHz on suurem kui 5 MHz
      5 mHz on väiksem kui 5 MHz
      Nad on võrdsed;

    21. Kilovatt on:
      1 vatt;
      1000 vatti;
      0,001 vatti;

    22. Te töötate sagedusel 14 250 kHz ja tahate sagedust muuta 5 kHz ülespoole. Te valite uueks töösageduseks:
      14 255 kHz;
      14 245 kHz;
      19 250 kHz;

    23. Kuidas on seotud suurused 10 kilohertsi ja 10 millivolti?
      10 kilohertsi on suurem kui 10 millivolti;
      10 kilohertsi on väiksem kui 10 millivolti;
      Nad ei ole seotud;

    24. Mida mõõdetakse vattides?
      Võimsust;
      Kaitseriietuse pehmust;
      Lainepikkust;

    25. Mida mõõdetakse voltides?
      Sagedust;
      Kaitseriietuse voltide arvu;
      Pinget;

    26. Mida mõõdetakse oomides?
      Oomegategurit;
      Takistust;
      Sagedust;

    27. Mida mõõdetakse amprites?
      Voolutugevust;
      Levitegurit;
      Sagedust;

    28. Mida mõõdetakse hertsides?
      Elektrivoolu kahjulikku mõju südamele;
      Sagedust;
      Lainepikkust;

    29. Mida mõõdetakse meetrites?
      Takistust;
      Lainepikkust;
      Sagedust;

    30. Lainepikkust mõõdetakse meetrites, kuna:
      Meeter on pikkusühik;
      Elektromagnetlained levivad väga suure kiirusega;
      Meetri kasutamisel saavutatakse kõige suurem saatja võimsus;


  2. Raadio- ja elektrotehnika teooria (10)

    1. Vaske kasutatakse raadiotehnikas seetõttu, et sellest valmistatud detailid:
      Juhivad hästi elektrit;
      On head isolaatorid;
      Sulavad kergesti;

    2. Kaablite ja juhtmete ümber oleva plastmassikihi ülesanne on:
      Kaabli elektriline isoleerimine;
      Lühise korral kõrge temperatuuri tekkimise vältimine;
      Kaabli juhtivuse parandamine;

    3. Pooljuhi põhiomaduseks on:
      Juhib elektrit metallidest halvemini, kuid isolaatoritest paremini;
      Saab jootmise abil montaažplaadile kinnitada;
      Ei saa kasutada raadiolampides;

    4. Raadiolampide kohta saab öelda:
      Neid enam ei kasutata;
      Neid kasutatakse elektroonikaseadmetes;
      Neis ei saa kasutada pooljuhte;

    5. Miks kasutatakse isolaatorite valmistamiseks portselani?
      Portselan on vastupidav ja ei juhi elektrit;
      Portselanist valmistatud isolaatorid on valged;
      Portselan juhib väga hästi elektrit;

    6. Antennikaabli ühendamiseks transiiveriga kasutatakse:
      Sulavkaitset;
      Pistikut ja pistikupesa;
      Transformaatorit;

    7. Takisteid kasutatakse:
      Raadiojaama ruumi võõraste isikute tuleku takistamiseks;
      Sobiva takistusega vooluahelate koostamiseks;
      Elektrienergia tarbimise vähendamiseks öisel ajal;

    8. Miks kasutatakse raadiodetailide monteerimisel jootmist?
      Korralik jootmine tagab hea ühenduse;
      Joodetud detailid peegeldavad paremini valgust;
      Sulavkaitse rakendub joodetud detailide puhul paremini;

    9. Kuidas ühendaksite omavahel kaks vasktraati?
      Kasutate juhtsõlme kontrollsõlmega;
      Panete otsad lähestikku, nii et magnetjõud mõjuma hakkavad;
      Joodate kokku;

    10. Kui sulavkaitse läbi põleb, Te:
      Uurite, miks kaitse läbi põles;
      Asendate sulavkaitsme vastupidavamaga;
      Ei kasuta edasises töös sulavkaitsmeid;


  3. Raadio- ja elektrotehnika ahelad (10)

    1. Alalisvooluahela kohta võib öelda:
      Pinge polaarsus selles ahelas ei muutu;
      Pinge polaarsus selles ahelas muutub;
      Alalisvooluahela otstel on pinge alati +1,5 volti;

    2.  Vahelduvooluahela kohta võib öelda:
      Pinge ja voolutugevus selles ahelas ei muutu;
      Pinge polaarsus selles ahelas muutub;
      Vahelduvvooluahela otstel on pinge maksimumväärtus alati 220V;

    3. Transiiver vajab toiteks 12-voldilist alalispinget. Selle saamiseks Te:
      Vähendate elektrivõrgu pinget peakilbist 12 voldini;
      Kasutate elektrivõrgu ja transiiveri vahel alalistoiteplokki;
      Kasutate elektrivõrgu ja transiiveri vahel potentsiomeeterlülitust;

    4. Toiteploki ülesandeks on:
      Seadmete sobiva toitepingega varustamine;
      Seadmetest väljuva pinge tagastamine elektrivõrku;
      Imiku toitmine vanemate äraolekul;

    5. Teil on vaja valmistada maanduskontuur. Selleks Te kasutate:
      Ülitugevat klaaskiudu;
      Pikka metallvarrast;
      Eriotstarbelist plastikkontuuri;

    6. Maandusjuhe on vajalik selleks, et:
      Vältida seadmete tuulega lendutõusmist;
      Välistada seadme korpuse sattumine pinge alla;
      Suurendada saatja võimsust;

    7. Maandusjuhtme paigaldamisel on kõige olulisem:
      Valida võimalikult hinnaline materjal;
      Paigaldada juhe läbilöögi vältimiseks maast võimalikult kõrgele;
      Tagada juhtme võimalikult hea ühendus maaga;

    8. Raadioseadmetes kasutatakse sulavkaitsmeid järgmisel otstarbel:
      Jootetina sulamistemperatuuri alandamiseks, et raadiodetailid ei kahjustuks;
      Vooluahela katkestamiseks liiga suure koormuse puhul;
      Jää eemaldamiseks talvisel ajal kaitseks saatja lõppastme külmumise eest;

    9. Akude laadimiseks Te:
      Ühendate laetava aku elektrivõrku kolmefaasilise pistiku abil;
      Kasutate akulaadijat;
      Ühendate laetava aku elektrivõrgu nulljuhtmega, jälgides maanduse saavutamist;
    10. Miks kasutatavad juhtmed ei või olla liiga väikese läbimõõduga?
      Nad kuumenevad liialt;
      Nad on silmaga halvasti nähtavad;
      Nad raiskavad liiga palju materjali;

  4. Raadiovastuvõtuseadmed (11)

    1. Raadiolainete vastuvõtmiseks saab kasutada:
      Raadiovastuvõtjat;
      Transiiverit;
      Mõlemat;

    2. Raadiovastuvõtja võtab vastu:
      Helilaineid;
      Raadiolaineid;
      Nii heli- kui raadiolaineid;

    3. Kuidas jõuab antenni juurde saabunud helisignaal vastuvõtjasse?
      Mööda antennikaablit;
      Mööda maanduskaablit;
      Ei jõuagi;

    4. Raadiolainete vastuvõtul on vajalik:
      Antenn;
      Raadiovastuvõtja;
      Nii antenn kui raadiovastuvõtja;

    5. Vastuvõtja häälestamiseks soovitavale jaamale:
      Kasutatakse laineala häälestusnuppu;
      Keeratakse helitugevuse regulaatori nuppu soovitud sageduse saavutamiseni;
      Helistatakse teise jaama operaatorile ja palutakse tal end häälestada Teie vastuvõtusagedusele;

    6. Operaatori poolt kuuldav signaal:
      Tekib raadiovastuvõtja poolt vastuvõetud ja töödeldud raadiosignaalist;
      Tekib raadiovastuvõtja poolt vastuvõetud helisignaalist;
      Tekib iseenesest;

    7. Kõrvaklappidest kuuleb operaator:
      Raadiolaineid;
      Helilaineid;
      Seisulaineid;

    8. Transiiveri helivaljusregulaatori nupu keeramisel:
      Muudetakse transiiveri poolt vastuvõetava raadiosignaali sagedust;
      Muudetakse kõrvaklappidesse või valjuhääldisse jõudva heli tugevust;
      Muudetakse raadiosaatja poolt kiiratava signaali tugevust;

    9. Transiiveri S-meeter näitab:
      Vastuvõetava signaali tugevust;
      Vastuvõetava signaali loetavust;
      Transiiveri S-teguri suurust;

    10. Kui vastuvõtjal pole S-meetrit, saab operaator signaali tugevust hinnata:
      Spektrianalüsaatoriga;
      Testriga;
      Kuulmise järgi;

    11. Mis on kõrvaklappide kasutamise eeliseks vastuvõtul võrreldes valjuhääldiga?:
      Vastuvõetav signaal segab vähem ruumisviibijaid ja nemad segavad vähem kuulamist;
      Kõrvaklapid tarbivad oluliselt vähem energiat;
      Valjuhääldist tulev signaal on kõrgsageduslik;

  5. Raadiosaateseadmed (10)

    1. Raadiosignaali saatmiseks saab kasutada:
      Ostsillograafi;
      Transiiverit;
      Spektrianalüsaatorit;

    2. Mida on vaja omada telefonitööks ettenähtud raadiojaamas?
      Telegraafivõtit;
      Mikrofoni;
      Madalpääsfiltrit;

    3. Mikrofoni otstarbeks on:
      Hääle muundamine elektriliseks signaaliks;
      Hääle edastamine otse antenni;
      Helisignaali täielik summutamine;

    4. Käsitelegraafivõtme otstarbeks on:
      Telegraafirežiimis raadiosaatja lülitamine saatele ja saate katkestamine;
      Automaatne telegraafikoodi genereerimine;
      Edastatava signaali toonikõrguse tagamine;

    5. Transiiveri laineala häälestusnupu keeramisel:
      Muudetakse mikrofoni kaudu edastatava madalsagedussignaali sagedust;
      Muudetakse transiiveri poolt saadetava ja vastuvõetava raadiosignaali sagedust;
      Muudetakse kõrsvaklappidesse edastatava madalsagedussignaali sagedust;

    6. Raadiosaatja võimsuseks nimetatakse:
      Raadiosaatja suurust;
      Saatja poolt ajaühikus kiiratavat energiahulka;
      Vastuvõetava korrespodendi signaali tugevust;

    7. Mis on saatjas kasutatavate ekraanide otstarve?
      A. Korrespondendi signaali parem summutamine;
      B. Kaitse ebasoovitava kõrgsagedusliku kiirguse eest;
      C. Filmi vaatamiseks töö vaheajal;

    8. Kui raadiosaatja võimsust suurendada, siis korrespondendi pooltvastuvõetav signaal:
      Muutub loetavamaks;
      Muutub tugevamaks;
      Jääb samaks;

    9. Kui Teile öeldakse, et Teie signaal on moonutatud, siis Te:
      Suurendate võimsust, et signaali kvaliteeti parandada;
      Palute korrespondendil Teid mitte solvata;
      Kontrollite saatja korrasolekut;

    10. Naabermajas oleva amatööriga jutuajamiseks Te:
      Kasutate nii palju võimsust kui võimalik, et naaber paremini kuuleks;
      Kasutate nii vähe võimsust kui võimalik, et naabri vastuvõtuseadmeid mitte kahjustada;
      Helistate side pidamiseks naabri telefonile;

  6. Antennid ja fiidrid (10)

    1. Miks on transiiverile vaja antenni?
      Ilma antennita pole vastuvõtt ja saatmine võimalik;
      Antenn kaitseb välgulöögi eest;
      Antenn maandab aparatuuri ja välistab elektrilöögi ohu;

    2. Miks on antenni ja transiiveri vahel antennikaabel?
      Kõrgsagedussignaalide edastamiseks transiiveri ja antenni vahel;
      Transiiveri täielikumaks maandamiseks;
      Mikrofonist pärineva helisagedussignaali antenni juhtimiseks;

    3. Miks antenn lahutatakse äikese ajaks transiiverist?
      Vihma ajal võib vesi antennikaablit pidi transiiverisse tungida;
      Korrespondent kuuleb elektrilaengutest mõjutatud signaali moonutatuna;
      Äikese ajal tekkivad elektrilaengud võivad transiiverit ja operaatorit kahjustada;

    4. Milline allpooltoodud teguritest on antenni juures oluline?
      Antenn peab olema valmistatud tsingi ja vase sulamist;
      Antenn peab olema õigete mõõtmetega;
      Antenni peab saama pöörata;

    5. Millised on üldjuhul lühilaineantenni mõõtmed?
      Tunduvalt väiksemad lainepikkusest;
      Umbes sama suur kui lainepikkus;
      Antenni mõõtmed ei sõltu lainepikkusest;

    6. Mida nimetatakse suundantenniks?
      Antenni, mis teatud suundadesse kiirgab paremini või võtab teatud suundadest paremini vastu;
      Antenni, mis suunab end Maa magnetjõujoonte sihis magnetpooluse suunda;
      Antenni, mida saab pöörata;

    7. Miks suundantenne tavaliselt pööratakse?
      Antenni paigutamiseks transiiverist võimalikult kaugele;
      Antenni orienteerimiseks suunda, kust võib oodata maksimaalset vastuvõetava ja saadetava signaali tugevust;
      Antenni keeramiseks Maa magnetväljaga risti ja demagneetimiseks;

    8. Miks on raske valmistada antenni 160 meetri lainealale?
      Antenni mõõtmed on väga suured;
      160 meetri lainealal ei suuda signaal antennist kiirguda;
      Antenni suunatoime ei lase teda põhjasuunast mujale keerata;

    9. Miks on raske valmistada ultralühilaineantenni?
      Ultralühilaineantenni valmistamisel on vaja suurt täpsust;
      Ultralühilaineantennide tegemisel on kasutatud alumiiniumi;
      Maa magnetväli ei suuda ultralühilaineantenni enda sihis orienteerida;

    10. Miks ultralühilaineantenni ei saa kasutada lühilainealal?
      Lühilaineantenni mõõtmed peavad olema ultralühilaineantenni mõõtmetest tunduvalt suuremad;
      Lühilaineantennide tegemisel on kasutatud vaske;
      Pööraja ei suuda ultralühilaineantenni õigesse suunda keerata;

  7. Raadiolevi (10)

    1. Mis on raadiolevi?
      Võimalus kuulata avalikus kohas asuva raadiovastuvõtjat;
      Raadiokaupluste võrk raadioamatööride varustamiseks;
      Raadiolainete võime levida tekkimiskohast kaugemale;

    2. Ionosfääri seisundit ja raadiolainete levi mõjutab kõige rohkem:
      Päike;
      Kuu;
      Veenus;

    3. Ionosfäär on raadiosides oluline, kuna ta:
      Mõjutab raadiolainete levi;
      Ümbritseb raadiojaama vahetut ümbrust;
      Teeb võimalikuks raadiolainete tekkimise;

    4. Lühilainete kauglevi on võimalik tänu:
      Lühilainete peegeldumisele ionosfäärilt ja maapinnalt;
      Otsese nähtavuse piirkonna laienemisele lühilainete toimel;
      Maa ja Päikese kerakujulisusele;

    5. Raadiolainete otsenähtavuse leviala on võimalik suurendada, kui:
      Vähendada oluliselt Maakera kumerust;
      Tõsta antenn võimalikult kõrgele;
      Kasutada jämedamat antennikaablit;

    6. Päikeselt saabuvate osakeste tõttu tekkinud magnettormid:
      Aitavad raadiolainete abil avastada teisi universumi tsivilisatsioone;
      Halvendavad oluliselt raadiolainete levi lühilainetel;
      Ei mõjuta raadiolainete levi;

    7. Päevasel ajal saate Te 160 m ja 80 m lainealal tõenäoliselt kuulda:
      Ainult kohalikke jaamu, mis asuvad otsese nähtavuse piirkonnas;
      Kõiki jaamu üle maailma;
      Ainult DX-jaamu;

    8. Öisel ajal saate Te 10 m lainealal tõenäoliselt kuulda:
      Ainult kohalikke jaamu, mis asuvad otsese nähtavuse piirkonnas;
      Kõiki jaamu üle maailma;
      Ainult DX-jaamu;

    9. Kui Te soovite ühel ja samal lainealal ööpäev läbi kaugsidesid teha, peaksite valima:
      160 meetri lainela;
      20 meetri laineala;
      10 meetri laineala;

    10. Kauglevi ultralühilainetel on võimalik juhul, kui:
      Ionosfäär on piisavalt tihe, et ultralühilaineid peegeldada;
      Ionosfäär on piisavalt hõre, et ultralühilaineid maailmaruumi läbi lasta;
      Kauglevi ultralühilainetel pole mingil juhul võimalik;

  8. Mõõtetehnika ja selle kasutamine (10)

    1. Mõõteriista kasutamisel:
      Peate jägima, et mõõteriista hoitakse hoolikalt ja kasutatakse ainult ettenähtud otstarbel;
      Peate jälgima, et mõõteriista näidu õigsust oleks perioodiliselt kontrollitud;
      Mõlemad eespool toodud tingimused on olulised;

    2. Kuidas mõõteriistu kontrollitakse?
      Mõõdetakse tuntud suurusega parameetrit ja vaadatakse, kas mõõteriista näit läheb oodatava näiduga kokku;
      Mõõteriist on korras, kui näidu lugemisega pole probleeme;
      Mõõteriistu pole vaja kontrollida, kuna tootja on neile andnud piisava garantii;

    3. Digitaalnäiduga mõõteriista eeliseks osutiga mõõteriista ees on:
      Suurem täpsus;
      Suurem töökindlus;
      Eespool toodud asjaolud ei sõltu mõõteriista näidu lugemise viisist;

    4. Kas digitaalnäiduga mõõteriista näidu õigsust on vaja kontrollida?
      Kontroll pole vajalik, kuna sellise mõõteriista näit on alati stabiilne ja kergesti loetav;
      Kontroll on vajalik iga mõõtmise ees ja järel, kuna selline mõõteriist võib näidata mida iganes;
      Kontroll on vajalik, kui tekib kahtlus näidu õigsuses, või kui mõõteriista pole pikka aega kontrollitud;

    5. Te tahate veenduda, et elektrivõrgust saadav pinge on 220 volti. SelleksTe saate kasutada:
      Kahte suure takistusega takistit;
      Testrit;
      Sagedusanalüsaatorit;

    6. Testri kasutamise põhieeliseks on:
      Kasutamismugavus, kuna üks seade võimaldab mõõta mitut parameetrit ja erinevaid mõõtepiirkondi;
      Suurem täpsus ja töökindlus võrreldes kõigi teiste mõõteriistadega;
      Seadme kergus;

    7. Testriga elektrivõrgust saadava pinge mõõtmisel:
      Tuleb välja lülitada kõik elektriseadmed;
      On vaja jälgida, et on valitud sobiv mõõtepiirkond;
      Tuleb kaks nädalat varem teatada Eesti Energiasse, et nad saaksid voolu katkestada;

    8. Testriga takistuse mõõtmisel tuleb jälgida järgmist:
      Mõõdetav takistus ei tohi olla liiga suur, kuna mõõteseade võib läbi põleda;
      Mõõdetav takistus ei tohi olla liiga väike, kuna mõõteseadme näitu ei õnnestu fikseerida;
      Mõõdetav takistus ei tohi olla pinge all;

    9. Antennielemendi pikkuse mõõtmiseks kasutatakse:
      Testrit;
      Mõõdulinti;
      Seisulainekoefitsienti;

    10. Kas saatja poolt kiiratava raadiolainete pikkuse mõõtmiseks saab kasutada joonlauda?
      Ei saa ainult siis, kui joonlaua mõõtmed erinevad tunduvalt lainepikkusest;
      Saab, kui mõõtja piisavalt kiiresti tegutseb;
      Ei saa, tuleb kasutada spektrianalüsaatorit;

  9. Raadiohäired ja elektromagnetiline ühildatavus (10)

    1. Milliseid raadiohäireid võib sidepidamine põhjustada?
      Televiisorite vilkumist ja häireid elektroonikaseadmete töös;
      Helivõimendusseadmetele vahelesegamist;
      Kõiki ülaltoodud häireid;

    2. Mis võib olla häirete põhjuseks amatöörsides?
      Lähedalasuvad elektriseadmed;
      Atmosfäärihäired või teised raadiojaamad;
      Kõik ülalloetletud asjaolud;

    3. Kas Päike võib põhjustada atmosfäärihäireid?
      Ei, sest Päike asub väga kaugel;
      Jah, sest Päikeselt jõuavad Maale ionosfääri seisundit mõjutavad osakesed;
      Päike suudab atmosfäärihäireid tekitada ainult päevasel ajal;

    4. Kui Teie naabrid kaebavad raadiojaama poolt põhjustatud raadiohäireid, siis:
      Viite raadiojaama viivitamatult mujale;
      Katsute selgusele jõuda, kas ja kuidas on häired Teie raadiojaama tööga seotud;
      Ostate naabritele paremad seadmed;

    5. Kui Teie naabrid kaebavad raadiojaama poolt põhjustatud liiga suure võrgupinge üle, siis:
      Viite raadiojaama viivitamatult mujale;
      Teete kõik endast oleneva, et võrgupinge normaliseerida;
      Soovitate neil pöörduda Eesti Energiasse, kuna liiga suur võrgupinge ei sõltu kuidagi Teie raadiojaamast;

    6. Kui raadiojaam asub suures linnas, siis sidepidamisel:
      Esineb rokem häireid kui maal, kuna linnas on rohkem elektriseadmeid;
      Esineb vähem häireid kui maal, kuna linnamajad on kõrgemad;
      Häirete tugevus ei sõltu raadiojaama asukohast;

    7. Äikese ajal töötades tuleb silmas pidada, et:
      Äikesest tingitud häired segavad raadiosidet oluliselt;
      Tuleb vältida vee sattumist mööda kaablit transiiverisse;
      Äikese ajal ei tohi töötada;

    8. Teiste raadiojaamade poolt põhjustatud häirete kõrvaldamiseks:
      Saadetakse kaebus Sideametisse;
      Proovitakse muuta antenni suunda või segavalt jaamalt kõrvale häälestada;
      Kõik ülalloetletud teguviisid võivad aidata;

    9. Mida tuleb silmas, kui soovite reisilennukis amatöörsidet pidada?
      Transiiveri võimsus peab olema piisavalt väike, et mitte lennuki seadmetes häireid põhjustada;
      Suurtel kõrgustel esinevad atmosfäärihäired segavad sidepidamist oluliselt;
      Reisilennukis ei tohi sidet pidada;

    10. Kui ultralühilainel hakkavad Teid segama kauged jaamad, siis:
      Lõpetate viivitamatult töö;
      Ei pane neid lihtsalt tähele;
      Katsute nende jaamadega sidet saada, kuna levi on väga hea;

  10. Ohutustehnika (9)

    1. Miks antenn ei tohi olla elektriliinide vahetus läheduses?
      Elektriliinid neelavad antennist kiirgunud elektromagnetlained ja signaali tugevus langeb järsult;
      Elektriliinidest kiirguvad madalsageduslikud elektromagnetlained segavad vastuvõttu;
      Antenni ja elektriliiniga kokkupuutel juhtub õnnetus;

    2. Mida tuleb silmas pidada, kui paigaldate antenni järsu kaldega jäätunud plekk-katusele?
      Antenn peab läbilöögi vältimiseks jääma katusest vähemalt 3,5 meetri kõrgusele;
      Antenni paigaldamisel tohib vigastada jääkihti, kuid lubamatu on pleki kahjustamine;
      Jäätunud katusel ei tohi antennitöid teha;

    3. Kui katusele antenni pannes hakkab antenn kukkuma, siis Te:
      Hüppate antennile järele ja ei lase seda mingil juhul lahti, kuna antenni purunemisel on kahju suur;
      Lasete antennil kukkuda ja hoiatate teisi;
      Palute allolijatel antenn vastu võtta;

    4. Antennimasti ronides tuleb kindlasti kasutada:
      Julgestusvööd;
      Vähemalt üht kaasaskantavat välgukaitset iga kolme ronija kohta;
      Antennianalüsaatorit;

    5. Miks on vaja aparatuur maandada?
      Maandus tagab toitepingeahela katkematuse;
      Maandus kaitseb elektrilöögi ja aparatuuri riknemise eest;
      Maa peal olev aparatuuriga juhtub vähem õnnetusi kukkumise tõttu;

    6. Miks hoitakse töötades üks käsi selja taga, kui võib karta elektrilöögi saamist?
      Pole näha, et käed hirmust värisevad;
      Elektrilöögi saamisel ei moodusta käed südant läbivat vooluahelat;
      Tööriistade kasutamine ühe käega näitab osavust;

    7. Miks pinge all olevatest juhtmetest haaranud inimene ei suuda neist lahti lasta:
      Käelihastes tekib elektrivoolu mõjul kramp ja käed tõmbuvad rusikasse;
      Elektrivool tekitab sõltuvuse;
      Ilmselt on ta vähe trenni teinud ja nõrk;

    8. Miks on oluline, et kogu raadiojaama elektrivarustust saaks välja lülitada ühekorraga ja kiiresti?
      Seadmete ühekorraga väljalülitamine pikendab oluliselt nende tööiga;
      Raadiohäirete peale vihastele naabritele näitamiseks, et jaam ei tööta;
      Elektriõnnetuste puhul saab kõige kiiremini asuda kannatanu abistamisele või tulekahju kustutamisele;

    9. Kui Teie kaaslane saab elektrilöögi ja kaotab teadvuse:
      Veendute, et kaaslane pole voolu all ja hakkate viivitamatult tegema kunstlikku hingamist ja südamememassaaži;
      Hüüate appi või helistate mobiiltelefonilt numbril 112;
      Teete mõlemaid tegevusi samaaegselt;

  11. Amatöörjaama opereerimise reeglid ja protseduurid (10)

    1. Te kuulete Soome jaama kutsumas “CQ DX”. Pärast kutsumise lõppu Te:
      Edastate viivitamatult 3 korda oma kutsungi;
      Kuna leviolud on soodsad, hakkate ise sellel sagedusel kutsuma;
      Kuulate, kas keegi vastab, et saada aimu levitingimustest;

    2. Teie CQ-le vastanud jaam edastas oma kutsungi liiga kiiresti, nii et Te ei suutnud seda vastu võtta. Mida teete?
      Palute kutsungit aeglasemalt korrata;
      Vahetate laineala;
      Hakkate uuesti kutsuma, nagu poleks midagi kuulnud;

    3. Töötate sagedusel, kui keegi küsib: “Kas sagedus on hõivatud?” Mida teete?
      Vahetate viivitamatult sagedust, et teine amatöör sagedusel töötada saaks;
      Teavitate küsijat, et sagedus on hõivatud;
      Lülitate transiiveri häälestusrežiimi näitamaks, et olete sagedusel;

    4. Töötate sagedusel, kui Saksa jaam hakkab küsimata kutsuma “CQ DX”.Mida teete?
      Lahkute viivitamatult sageduselt, kuna DX-sidet pidavad jaamad on eelisolukorras;
      Alustate kutsujaga sidet;
      Teavitate kutsujat, et sagedus on hõivatud, ja palute tal lahkuda;

    5. Küsite sagedusel: “Kas sagedus on hõivatud?” ja saate jaatava vastuse. Mida teete?
      Otsite uue vaba sageduse;
      Suurendate võimsust, et sagedusel olevast jaamast tugevam olla;
      Käsite sagedusel oleval jaamal viivitamatult lahkuda;

    6. Töötate sagedusel, kui keegi ütleb: “Oled loll”. Mida teete?
      Ei pööra segajale mingit tähelepanu;
      Tõestate segajale, et Te pole loll ja ta on eksiarvamusel;
      Tõestate segajale, et hoopis tema on loll;

    7. Algaja amatöör on Teiega side pidamisel hädas. Mida teete?
      Palute tal viivitamatult eetri risustamine lõpetada ja side katkestada;
      Katkestate ise side ja vahetate sagedust;
      Katsute teda igati julgustada ja soovite edu;

    8. Kolm sidet järjest on korrespondendid andnud raportiks 39. Mida teete:
      Palute anda raportiks 59;
      Suurendate võimsust;
      Katsute selgusele jõuda, kas transiiver on korras;

    9. Teile on kolm Jaapani korrespondenti järjest andnud raportiks 59. See tähendab, et:
      Jaapanisse on hea levi;
      Tuleb transiiveri korrasolekut kontrollida;
      Tuleb võimsust suurendada;

    10. Kuulete, kuidas sagedusel kutsuv jaam edastab oma kutsungit “EchoSierra-one-Alfa-Charlie”. Milline järeldus on õige?
      Tegemist on Ford Sierral töötava autojaamaga;
      Operaatori nimi on Charlie;
      Sidet saab pidada eesti keeles;

  12. Amatöörraadioside siseriiklik ja rahvusvaheline õiguslik regulatsioon (2/20)

    1. Millistele alltoodud tingimustele peab vastama raadioamatöör?
      Ta peab olema vähemalt 12 aastat vana;
      Ta peab oskama käsivõtmega telegraafisignaali edastada;
      Ükski eeltoodud tingimustest pole oluline;

    2. Miks raadioamatöörid sooritavad kvalifikatsioonieksami?
      Eksami edukas sooritamine tõendab nende oskusi amatöörside pidamiseks ja
      võimaldab taotleda raadiojaama tööluba;
      Eksami tegemine vabastab nad riigilõivu tasumisest tööloa taotlemisel;
      Kvalifikatsioonieksami sooritavad ainult inimesed, kellel pole kõrgharidust;

    3. Mida peab raadioamatöör tegema kutsungi saamiseks?
      Ostma raadiojaama ja alustama vabalt valitud kutsungiga tööd;
      Läbima arstliku kontrolli;
      Esitama tööloa saamise avalduse ja kvalifikatsioonieksami sooritamise tõendi Sideametisse;

    4. Mida tähendab lühend ERAÜ?
      Viisakusväljend telefonisides;
      Eesti Raadiotööliste Ametiühing;
      Eesti Raadioamatööride Ühing;

    5. Kes saavad olla ERAÜ liikmeteks?
      Kõik raadioamatöörid;
      Vähemalt 18-aastased raadioamatöörid;
      Vähemalt B-kvalifikatsiooniklassi omavad raadioamatöörid;

    6. Kes annab välja raadiojaama tööloa ja kutsungi?
      Sideamet;
      ERAÜ;
      Riiklik eksamikomisjon;

    7. Miks D-klassi amatöörid ei tohi töötada amatöörlainealast väljaspool?
      Signaali tugevus ja loetavus langeb järsult;
      Segatakse kommerts- ja teenistusjaamade tööd;
      Nendel lainealadel töötamine on lubatud ainult A-klassi amatööridele;

    8. Milleks amatöörsidet ei tohi kasutada?
      Isiklikust elust rääkimiseks;
      Vabadel teemadel rääkimiseks;
      Äri- ja tööasjade ajamiseks;

    9. Mida peab rasadioamatöör silmas pidama, kui ta soovib eetris edastada muusikat?
      Muusika edastamine on keelatud;
      Ta peab tagama muusika piisavalt hea kvaliteedi;
      Muusika edastamiseks tuleb maksta autoritasu teose avaliku esitamise eest;

    10. Kuulete telefonilainealal morsesignaali. Milline alljärgnevatest tegevustest on õige?
      Selgitate viisakalt, et telegraafitöö pole sellel lainealal lubatud;
      Katsute tema signaali kõigi vahenditega summutada;
      Ei tee midagi;

    11. Kuulete telegraafialal jaama, kes telefoni teel edastab CQ. Milline alljärgnevatest tegevustest on õige?
      Pärast kutsumise lõppu vastate ja sooritate side;
      Selgitate viisakalt, et telefonitöö pole sellel lainealal lubatud;
      Katsute tema signaali kõigi vahenditega summutada;

    12. Kuidas ära tunda eetris töötavat Eesti D-klassi amatööri?
      Tema kutsungi prefiks on “ES0”;
      Ta oskab töötada ainult eesti keeles ja telefonirežiimis;
      Tema kutsungi prefiksiks on “ES” ja kutsungi lõpp koosneb neljast tähest;

    13. Kuidas ära tunda eetris töötavat Eesti A-klassi amatööri?
      Tema kutsungi prefiks on “ES1”;Tema telegraafisaatekiirus on üle 30 sõna minutis;
      Tema kutsungi prefiksiks on “ES” ja kutsungi lõpp koosneb kahest tähest;

    14. Kui D-klassi amatöör töötab klubijaamast, siis:
      Ta saab töötamiseks kasutada ainult D-kvalifikatsiooniklassi amatööridele ettenähtud lainealasid ja saatevõimsust;
      Ta saab töötamiseks kasutada A- kvalifikatsiooniklassi amatööridele ettenähtud lainealasid ja saatevõimsust;
      Ta lisab oma kutsungile klubijaama kutsungi, eraldades need kaldkriipsuga;

    15. Kui suurt saatevõimsust võib kasutada raadioamatöör?
      Saatevõimsus ei tohi ületada tema kvalifikatsiooniklassile ettenähtut;
      Raadioamatöörid võivad kasutada piiramatut võimsust;
      Üle 10 kW võimsusega jaamaga töötamiseks tuleb hankida Sideameti luba;

    16. Mis näitab, et eetris töötab alaealine?
      Tal ei saa olla A- või B- kvalifikatsiooniklassi;
      Ta oskab töötada ainult telefonirežiimis;
      Eelpooltoodu põhjal pole seda võimalik öelda;

    17. Mida näitab raadioamatööri poolt kasutav kutsung ES9B?
      Tal on B-klassi amatööri tööluba;
      Jaam töötab Saaremaal;
      Raadiojaam kuulub ERAÜ-le;

    18. Te kuulete kutsumas jaama kutsungiga ES5/DJ0IB. See tähendab, et:
      Eesti amatöör töötab Saksamaalt;
      Saksa amatöör töötab Eestis;
      Eesti ja Saksamaa kutsungipiirkonnad on ühendatud;

    19. Te kuulete kutsumas jaama kutsungiga ES5JR/6. See tähendab, et:
      ES5JR kuulab sagedusel, mis on 6 korda väiksem kui saatesagedus;
      ES5JR on kuueaastane raadioamatöör;
      ES5JR töötab Võru-, Põlva- või Valgamaal;

    20. Te kuulete kutsumas jaama kutsungiga ES5YL/M. See tähendab, et:
      ES5YL töötab autost;
      ES5YL on meesterahvas;
      ES5YL töötab Inglismaa territooriumilt;
Scroll to top